Elektritarbimise ajatamine eeldab ka arvestit, mis suudab kilovatte tundide lõikes kokku lugeda. 2016. aasta lõpus vahetati ka viimastel tarbijatel vanad arvestid (pildil) välja uute vastu, mis seda võimaldavad. Seega praktiliselt viis aastat on kõigil olnud võimalik oma tarbimist sättida odavamatele tundidele ja seeläbi võita elektrihinnas.

Foto: Priit Simson / Ekspress Meedia
Priit Pärnapuu 11. detsember 2021 10:00

Päevastel tundidel on palju elektritarbimist ja seetõttu on ka elektrihind kõrge. Öösel rahvas magab, tarbimist on vähem ja seetõttu ka hinnad madalamad. Sarnane lugu on ka tööpäevade ja nädalavahetusega. Tarkpead räägivad juba aastaid, kuidas oleks mõistlik päevaseid tegevusi sättida unetundidele, ning argipäevaseid tegevusi puhkepäevadele. Kõik võidaksid. Tavainimene saaks madalamad elektriarved, ning riigil ja energiatootjatel oleks vaja vähem võimsuseid töös hoida. Vaata graafikutelt, kui palju on tarbimist liigutatud tipptundidelt vaiksemasse-soodsamasse aega.

Tarbimisandmete analüüs näitab, et eestlased pole absoluutselt oma päevaseid tegemisi öötundidele tõstnud. Alles nüüd, päris viimastel nädalatel, mil hinnad on otseses mõttes sööstnud pilvepiirini, on tekkinud esimesed nihked.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad