MÕISTA-MÕISTA! Neitsioliiviõli täpne tõlge, mis ei eksitaks(!) tarbijat, on pakkunud sel aastal omajagu peamurdmist.

Foto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia
Toimetas Marvel Riik 17. juuni 2022 15:48

2021. aasta alguses alanud vaidlus, kas neitsioliiviõli eestikeelne tõlge on ikka õige ja täpne, jõudis lõpp-punkti. Mida siis otsustati?

Pärast mitmeid arutelusid nii keeleameti kui ka eesti keele instituudiga on osapooled jõudnud otsusele, et edaspidi on neitsioliiviõli eestikeelne tõlge „väärisoliiviõli“. Seega edaspidi jagunevad väärisoliiviõlid (virgin olive oils) kolmeks:

extra-virgin olive oil – ekstra väärisoliiviõli;

virgin olive oil – väärisoliiviõli;

virgin lampante olive oil – lambiõli.

***

Varasem artikkel 30.11.2021:

Maaeluministeerium sai veebruari alguses kaupmeeste liidult ettepaneku vaadata üle neitsioliiviõli eestikeelne tõlge. Kirjas viidati eesti keele instituudi (EKI) soovitustele kasutada märgistamisel „ekstra neitsioliiviõli“ ja „neitsioliiviõli“ asemel vastavalt „esimese külmpressi oliiviõli“ ja „külmpressitud oliiviõli“. Lisaks toodi välja, et Eesti on olukorras, kus Euroopa Liidu õigusaktide eestikeelne tõlge ja EKI arvamus ei ole kooskõlas. Eesmärgiks seati, et eestikeelne tõlge peab võimalikult täpselt edasi andma neitsioliiviõli olemust.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani selgitusel on ekstra neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli erinevus keemilises koostises ja organoleptilises kvaliteedis, mida mõjutab peamiselt oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus. See erinevus tuleb peamiselt oliivide kvaliteedist, mistõttu on Euroopa Komisjoni rakendusmääruses märgitud „ekstra neitsioliiviõli“ kui „kõrge kvaliteediga mehaanilisel teel esimesel pressimisel oliividest saadud õli“, samas kui „neitsioliiviõli“ on märgitud kui „mehaaniliselt esimesel pressimisel oliividest saadud õli“.

Gorban lisas, et tarbijatele esitatav toiduteave peab olema täpne, selge ega tohi eksitada toidu olemuse, määratletuse, omaduste, koostise või teiste toidu iseloomulike tunnuste osas. Ehk toidu nimetus peab andma tarbijale esmase teabe toidu kohta, aitama mõista toidu olemust ja eristada seda teistest toodetest.

„Külmpressimine“ ja „külm ekstraheerimine“ on Gorbani sõnul tootmisprotsessi etapp, mis on vajalik õli eraldamiseks veest ja jääkidest ning mida võib kasutada nii „ekstra neitsioliiviõli“ kui ka „neitsioliiviõli“ märgisel ning pole kõige õigem viis rõhutada erinevust ekstra ja lihtsalt neitsioliivõli vahel.

Maaeluministeeriumi vastuses sektori esindajatele, sealhulgas EKI-le, toob Gorban välja, et valikuid on neli: ei muudeta midagi ja kasutusse jääb sõna „neitsioliiviõli“; kasutusse võiks võtta väljendid „esimese külmpressi oliiviõli“ (Extra virgin olive oil) ja „külmpressitud oliiviõli“ (Virgin olive oil) või tuua kasutusse sõna „kvaliteetne“ ehk „ekstra kõrge kvaliteediga oliiviõli“ (Extra virgin olive oil) või ekstra kvaliteetne oliiviõli (Virgin olive oil). Neljanda võimalusena saaks oliiviõlidest rääkida inglise keele abil: extra virgin-oliiviõli ja virgin-oliiviõli. Kuid ka siin probleem: võõrkeel ühtib eestikeelse liitsõnaga. Kokkuvõtlikult öeldes on igal alternatiivil omad miinused.

EKI ei võtnud kaupmeeste ettepanekut arutada, tuues välja, et küsimust on juba käsitletud. 2021. aasta märtsis toodi välja, et valiku teeb keelekasutaja: kas eelistada toortõlget „neitsioliiviõli“ või eestipärast ajaloolist keelendit „külmpressitud oliiviõli“. Keelenõuanne on seni toetanud „külmpressitud oliiviõli“ – sealhulgas „külmpress-oliiviõli“ või „külmpressi oliiviõli“– kasutust „neitsioliiviõli“ asemel, et propageerida inglise toortõlke kõrval teist sünonüümset variant, mis võiks tavainimesele ehk arusaadavam olla.

Keelespetside andmeanalüüs Digari perioodikabaasist näitas, et „külmpressitud oliiviõli“ on perioodilistes väljaannetes kasutusel 1990ndate lõpust: 1997. ja 1998. aastal kummalgi üks kord, 2000.–2009. aastal 55 korda, 2010.–2019. aastal 268 ning 2020. aastast kuni 2021. aasta märtsini 55 korda. „Neitsioliiviõli“ kasutust on näha 2010. aastast, 2010.–2019. aastal kokku 129 korda, 2020. aastast kuni 2021. aasta märtsini 59 korda.

Kogu massiivse menetluse peale aga kostis kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil, et liit võtab tagasi ettepaneku vaadata üle õlide tõlge ning vabandas, et nii väikese asja peale on lastud kulutada ametnike aega: „Me ei osanud oodata, et selle nii suurelt ette võtate ja nii palju aega kulutate.“

Kokkuvõttes: saadeti e-kirju, kulutati kõikide osapoolte aega ning jõuti järeldusele, et senine olukord jääb kehtima.