Foto: Alar Truu
Toimetas Elis Kusma 17. november 2021 09:47

Valitsus otsustas kutsuda 1684 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2021. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 17. ja 27. pioneeripataljoni ja 191. ning 291. luurekompanii koosseisu arvatud reservväelased.

Lisaõppekogunemise Okas ajal rajatakse ühe ülesandena idapiirile kuni 40 kilomeetri ulatuses ajutist tõket. Lõiketraadist tõke paigaldatakse kokku kuni kümnesse kohta, kus PPA hinnangul on ebaseadusliku piiriületuse risk suurem.

PPA peadirektor Elmar Vaher rõhutas, et ohupilt Eesti piiridel pole muutunud ja vahetut ohtu rändesurve suurenemiseks hetkel ei ole. „Poolas, Leedus ja Lätis toimuv nõuab piiritaristu tugevdamist ka Eestis, mistõttu tegi PPA valitsusele ettepaneku kiirendada piiri väljaehitamist. Valitsuse otsusega saame lisaõppekogunemise Okas ajal osaliselt tugevdada piiri ajutise tõkkega, mis rajatakse kokku kuni kümnesse piirilõiku,“ rääkis ta. 

Vaheri sõnul on lõiketraadi paigaldamine piiriturvalisuse tagamisel ajutine lahendus. „Lähme kiirendatud korras edasi riigipiiri väljaehitamisega, sest see on kõige olulisem jõupingutus massilise sisserände ennetamisel. Julgeolekuekspertide hinnangul jääb rändesurve hübriidsõja meetodina kasutusse aastateks ning selle heidutamiseks ja tõkestamiseks on vajalik mitte ainult füüsiline tõke, vaid kogu taristu koos seireseadmetega,“ ütles ta.

Siseminister Kristian Jaani sõnul on riigipiiri väljaehitamise projektist töös 63 kilomeetrit piiri, millest viivitusaed on nüüdseks ehitatud ligi 25 kilomeetrile. „Lisaõppekogunemise käigus rajatav ajutine tõke võimaldab füüsiselt sulgeda kohad, kus ebaseadusliku piiriületuse tõenäosus on kõige suurem ning kus praegu puudub piiritaristu,“ märkis Jaani.

Ajutine tõke rajatakse kohtadesse, kus ebaseadusliku piiriületuse toimumise tõenäosus on kõrgem, näiteks on organiseeritud kuritegevus varasemalt kasutanud piirkonda ebaseadusliku rände korraldamiseks või soodustab looduslik olustik ebaseaduslikku piiriületust.

Kohtade valikul arvestas PPA ka idapiiri ehituse järgmiste etappide rajamise kava. Tõkked paigaldatakse kohtadesse, kus lähima kahe aasta jooksul ei ole planeeritud aktiivset ehitustegevust. Ajutise tõkkena kasutatakse kaitseväe lõiketraati, mida on kokku ca 120 kilomeetrit ja see paigaldatakse kolmekordsena. Kokku saab rajada kuni 40 kilomeetrit tõket ja ehituse fookus on maismaapiiril. 

Ajutine tõke paigaldatakse piirilõikudele kaitseväe planeeritud lisaõppekogunemise ajal ja reservväelaste toel.

Lisaõppekogunemise Okas 2021 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.

Reservväelased, kelle üksus lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta, mis on märgitud kutses.

Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee.  

Õppusele kutsutud 17. pioneeripataljoni ja 191. luurekompanii reservväelased saavad lisainfot telefonilt: +372 717 8050 ja e-posti aadressilt 1jvbr.reserv@mil.ee.

Õppusele kutsutud 27. pioneeripataljoni ja 291. luurekompanii reservväelased saavad lisainfot telefonilt: +372 717 5010 ja e-posti aadressilt S1.2JVBR@mil.ee.

Lisaõppekogunemise Okas 2021 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.  Samuti harjutatakse antud lisaõppekogunemise käigus koostööd politsei- ja piirivalveametiga ja teostatakse ajutise piiritara ehitamist.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub. 

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on kaitseväe ülesanne tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. „Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama,“ rõhutas ta. „Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.“

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Samal teemal

Kommentaarid  (61)

Jah 19. november 2021 06:48
Kuidas tagatakse, et viirus nende meeste hulgas ei levi. Kuidas jäädakse karantiini kui selgub, et keegi haigestub? Nakkus on niivõrd ohtlik, et kõiki inimesi piiratakse liikumises, millise käskkirjaga keelatakse viiruse levik reservväelaste hulgas? Kas vaktsineerimata inimene ei sobi teenistusse? Kui sobib, tuleb ennistada kõik vaktsineerimata inimesed, kes hiljuti sõjaväeteenistusest vallandatud. Silmakirjalikkus peab lõppema. Kui viirus on ohtlik, siis on kuritegelik tekitada kogunemisi, kus pole haigusega arvestatud. Kui viirus pole ohtlik, lõpetage vaktsineerimata inimeste suhte vägivald
Võtke oma 17. november 2021 13:49
Töötukassa register lahti ja hakkake sealt omale haloppe otsima traati vedama. Tööinimesed jätke rahule
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS