Sisuturundus

Arst-toitumisterapeut soovitab: küsimused, mida enne üleliigsete kilode langetama hakkamist endalt küsida 

Kristel Ehala-Aleksejev, Tartu Ülikooli kliinikumi arst-toitumisterapeut , 11. november 2021 12:22

Foto: Envato Elements

Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu kohaselt on meie inimestest 51,6% ülekaalulised või rasvunud. Ehk iga teine on suurema kaalunumbriga kui võiks ja see on olnud nii juba pikemat aega.

Geenid küll mängivad rolli selles, milline on meie kehatüüp ja ainevahetus, aga ülekaalulisusesse panustavaid faktoreid on teisigi. Tasub märkida, et kui keegi on tõesti saanud kaasa eriti ebasoodsa geenikomplekti, siis see ei avaldu 30–40aastaselt, vaid juba esimestel eluaastatel, kindlasti enne kooli. Pärilikkuse kõrval mõjutab meid lapsepõlves ümbritsenud keskkond ja sellest lähtuv eluviis, sealhulgas teatud kultuurile või rahvusele ning perekonnale omased toitumisharjumused. See loob vundamendi argistele tavadele, mida ja kui palju süüakse, kui palju energiat toidust saadakse ja pärast ära kulutatakse.

Geenid on harva üksi süüdi

Kui ollakse 20–30ndate eluaastateni sale, toimekas ja sportlik ja järsku hakkab kaal tõusma, siis selle taga on kindlasti muid põhjuseid kui ainult geenid. Loomulikult esineb ka terviseprobleeme, mis võivad kaasa aidata kehakaalu tõusule, kuid kahtluse korral saab neid võimalusi arstiga arutada.

Kui on soov üleliigsetest kilodest vabaneda, siis tuleks esmalt läbi mõelda, milline on eluviis ja hakata vajadusel asju muutma. Kindlasti tasub arvesse võtta, et inimeste ainevahetus ja kehatüübid ongi erinevad ning sarnase eesmärgi saavutamine võib nõuda seetõttu erinevatelt inimestelt erinevat panust. Mõnelt inimeselt nõuab näiteks soovitud kaalu saavutamine ja hoidmine rohkem kehalist aktiivsust ja toiduvalikute jälgimist kui teiselt.

Iluideaal ei pruugi olla tervislik

Eesmärke seades tuleb samuti vahet teha tervisliku kehakaalu ja iluideaali vahel – need mõisted ei ole kindlasti tänaseid standardeid vaadates kattuvad. Iluideaal ei pruugi sugugi vastata tervisenormidele ja sellise ideaali saavutamine võib nõuda ebainimlikke pingutusi. Kõige lihtsam viis aru saada, kas kaaluprobleem eksisteerib on kehamassiindeksi (KMI) määramine.

Lähene filosoofiliselt

Terviseteadliku teekonna alguses tasuks esitada endale filosoofiline küsimus – milleks ma elan ning mida ma tegelikult oma elult soovin ja tahan? Aeg-ajalt tasub kiire ja närvilise elutempo juures teha mõttepause ja ennast vaadates küsida, et kui tänasele minale lisada kümme aastat, siis kas midagi muutmata on mu eluviis jätkusuutlik ja tervist toetav. Kas mu harjumused ja tavapärane tegutsemine aitavad mul saavutada püstitatud eesmärke, olgu need siis füüsilist või vaimset laadi? Milline ma tahan kümnendi möödudes olla, kui energiline, terve ja toimekas? Et oma elus midagi püsivalt muuta, on vaja iseendast aru saada.

Vajadustele vastav toitumine, regulaarne kehaline aktiivsus, emotsionaalne tasakaal ja piisav puhkus on neli sammast, millel püsib tervis. Need neli faktorit on seotud ka kehakaaluga. On tähtis, et igapäevane toit vastaks meie vajadustele ja tagaks vajalike toitainete, sealhulgas vitamiinide ja mineraalainete kättesaamise. Kehalise heaolu saavutamiseks tuleb kindlasti iga päev vähemalt pool tundi liikuda, vähendada istumisaega ja panna aeg-ajalt lihased ka intensiivselt tööle. Samuti tuleb piisavalt magada ning leida mooduseid, mis lubavad vaimse stressiga paremini toime tulla. Olgu selleks aiatööd, suhtlus sõpradega või hoopis midagi muud.

Kooskõla iseendaga

Mõelda tuleb ka keskkonnale, kus elatakse. Keskkond on kliimavöönd, aga mitte ainult. Siia alla saab lugeda ka töö- ja koduse keskkonna. Usun, et just viimasel aastal on paljude eluviisi mõjutanud suundumine tavapärastest tööruumidest kodukontorisse. Mainitud faktorid on kõik omavahel seotud. Näiteks pole inimesest suuremat liikujat, kui ta magab öösel vaid neli tundi või tema unekvaliteet on halb. Kui me ei puhka end välja, oleme pinges ja uneaega napib, teeme kindlasti vähem tervisesõbralikke toiduvalikuid. Siin on tähtis roll ajul, mis meie käitumist ja valikuid reguleerib. 

Kuigi oma keha suhtes tuleb olla hooliv, ei tasu siiski üle muretseda. Samuti on oluline teada, et erinevates vanusegruppides on kehakaalu puudutavad soovitused erinevad. Noorte täiskasvanute optimaalne KMI erineb vanemaealiste omast, mille tingib ealine kehakompositsiooni muutus. Üle 65-aastastele on soovitatav KMI vahemik 23–29,9. Seega pole kerge ülekaal selles vanusegrupis sugugi halb.

Nähes eriti viimase pooleteise aasta jooksul inimeste igapäevase stressi ja pinge tõusu, on oluline õppida märkama ka väikesi rahulolu pakkuvaid hetki ja neid teadlikult oma ellu juurde tuua. Tuleb leida põhjuseid rõõmustamiseks ja rõõmustada ka iseenda üle. Olen patsientidele öelnud, et pigem olla kilo-kaks ülekaalus ja elunautiv, rõõmus, rahulolev kui ideaalkaalus, stressis, pinges, süütunnetes ja pidevalt vihastav inimene. Oluline ei ole ainult kehakaal, vaid ka see, et oleksime endaga kooskõlas, suudaksime oma vajadusi märgata ja tunneksime enda ja oma elu üle rõõmu.

Et oma elus midagi püsivalt muuta, on vaja iseendast aru saada.Kristel Ehala-Aleksejev, Tartu Ülikooli kliinikumi arst-toitumisterapeut 

Liverta Forte on spetsiaalne toode maksa talitluse ja rasvade ainevahetuse toetamiseks. Tõhus maksa funktsioon tähendab tõhusat seedimist ja kiiremat ainevahetust. Liverta Forte ühendab endas moodsa teaduse saavutused iidsete idamaiste traditsioonidega. Idamaades juba sajandeid tuntud kikkaväärt (Salacia Oblonga) ja kroom aitavad kontrollida magusaisu ja öelda näksimisele „ei”. Loe lisaks maksa tervise kohta: www.liverta.ee

Novembris on iPharma Tervisepoes Liverta Forte ja lai valik teisi tervisetooteid uutele klientidele 30% soodsamalt. Seega loo konto ja kasuta ostukorvis sooduskoodi ST1121. Alates 29 EUR tellimusele tasuta transport. Jaga nendega, kellest hoolid!