kas keegi peale mõne tipus oleva ja võistleva eliitkooli saab aru, miks on vaja lai ja kitsas matemaatika kokku panna? Eksam 100p skaalal annab hinnangu koolis õpetatava programmi omandamise määrale, aga mida see tabel näitab? Mind peagi gümnaasiumisse mineva lapse vanemana huvitaks teada, kuidas eri koolides ainete õpetamine õnnestub. Kas koolis õpetatakse kitsast või laia matemaatikat võiks ikka mujalt teada olla. Huvitav, miks just matemaatikasse niimoodi üleolevalt suhtutakse, et need kõlbab ühte tabeli lahtrisse kokku panna. Aga kui üldse, siis võiks pigem ilma mingite koefitsientideta.
Kui EISist statistikat vaadata, siis paljude koolide tulemus paraneks, kui riigieksamitele tuleks mingi mõistlik minimaalne punktipiir. Need mõne punkti naljamehed tõmbavad päris paljudel keskmist alla.
Ja see ka päris adekvaatselt kooli üldtaset ei kuva kui tabelis on kõrvuti kaks suurt kooli, milles ühes sooritab eksamit 20-30 õpilast ja teises sama suures koolis 130-140 õpilast.
Selle aasta tabel on selline omamoodi. Piisas sellest, et mõnes koolis rohkem loobujaid (kes tõenäoliselt on nõrgemad) ja kohe koolil võimalus parem koht saada. Kõrvuti on 10 ja 100+ tegijaga koolid, matemaatika on kokku segatud...
"Kui üliõpilaskandidaat kandideerib laia matemaatika tulemusega õppekavale, kus nõutakse kitsa matemaatika tulemust, siis tema tulemus teisendatakse, lisades laia matemaatika tulemusele täiendavalt juurde 16 punkti." https://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/riigieksam
koolide omavahelist võrdlemist õigemaks tee. Tegemist on ikkagi kahe erineva ainega õetamise mahult. Kusjuures ma usun, et reaalkool oleks ka laias matemaatikas ilmselt esimeste seas. Aga miks peavad kitsast matemaatikat väga hästi õpetavad koolid edetabelis kohe 16 punkti maha jääma, kas see hindab kuidagi nende tööd ja panust adekvaatselt? Pange siis inglise keele riigieksami ja C1 eksamitulemused ka kokku, sisseastumisel ülikoolid ju ilmselt peavad need ka kokku panema.
laia eksami tegijad saavad 16 punkti juurde? Miks just 16?, et nüüd on reaalil kokku 103 punkti, kui maksimum punktide arv eksamil oli 100?! Äkki paneks 26 punkti juurde, siis on reaal veel enam eest ära. No mis metoodika see veel on? Kui kitsas ja laias matemaatikas toimub erinev arv tunde, programm on erinev, siis ei saa neid ju üheks aineks lugeda. Justkui lai matemaatika oleks mingis eristaatuses, võibolla mingi teine humanitaarsem kool õpetas selle eest prantsuse keelt rohkem ja kitsast matemaatikat sellest hoolimata väga hästi.
võiks panna eesti koolide eesti keele ja eesti keel teise keelena tulemused kokku ja eestlastele 16 või veel rohkem punkti juurde panna? Õunu ja apelsine ei saa võrrelda.
KOMMENTAARID (11)