Igal ametil on omad paroolid. Metsastatistika tegijatel on parool, et mets on „cirka värk“. Määramatus on paratamatu, aga määramatust on võimalik numbriliselt kirja panna. Keskkonnaagentuur kirjutab raiemahtude juurde väiksema määramatuse kui see on tegelikult.

Foto: Aldo Luud
Priit Pärnapuu 18. november 2021 10:44

Kui täpselt me teame, kui palju on Eestis metsa ja kui palju seda raiutakse? Toona veel peaministri ametit pidanud Jüri Ratas sai 2020. aasta sügisel metsastatistika tegijatelt kiirkursuse, mille ta võttis kokku sõnadega: me teame, mis toimub Eestimaal iga meetri ulatuses. Ehkki tegu on ilmse liialdusega, siis suhtumine on kooskõlas valitseva retoorikaga: statistiline metsainventuur annab parima teadmise ja see on oluliselt täpsem kui lindude, kalade või metsloomade seire. Õhtuleht avastas aga metsastatistikast järjekordse ämbri. Keskkonnaagentuur näitab seda oluliselt täpsemana kui see on tegelikult. Vähe sellest: keskkonnaagentuuri tekstides on õige tulemuse andev arvutuskäik laitmatult olemas, aga seda lihtsalt ei kasutata. Ehkki siis: metsastatistika tegijad teavad, kuidas on õige arvutada, aga nad eelistavad näidata aiateibaid.

Mõõtmiste määramatus on kauge ja võõras teema. Aga võtame hästi lihtsa olukorra. Mõnikord lihtsalt ei soovita täpseid arve avalikustada, ehkki need on olemas. Toome näiteks koroonastatistika kohalike omavalitsuste kaupa. Terviseameti avaandmete kohaselt oli 31. maiks saanud positiivse koroonatesti tulemuse 590−599 Hiiumaa elanikku. 31. juuliks oli sama näitaja kasvanud 600−609 inimeseni. Lihtne küsimus: kui mitu Hiiumaa elanikku sai kahe kuu jooksul, juunis ja juulis, positiivse koroonatesti tulemuse?

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99