Foto: Andres Varustin
Ohtuleht.ee 8. november 2021 19:48

Maailma liidrid üritavad Šotimaal Glasgows toimuval kliimakonverentsil COP26 kliimamuutuse pidurdamiseks uusi kokkuleppeid sõlmida, kuid kliimaaktivist Greta Thunberg võttis seal toimuva kokku sõnaga „bla-bla-bla“. Ka Eesti peaminister Kaja Kallas nentis, et ideid on, aga tegusid on vähe.

COP26 peaks riike ärgitama esitama ambitsioonikamaid kliimaeesmärke ja tundub, et midagi liigub. Juba on antud piisavalt lubadusi heitkoguste vähendamiseks, Melbourne’i ülikooli teadlaste sõnul on sajandi lõpuks eeldatav soojenemine esimest korda alla kahe kraadi, täpsemalt 1,9 °C.

Kliimakonverentsi korraldava Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni sõnul on enamik maailma majandusse panustavatest riikidest lubanud jõuda süsinikuneutraalsuseni. Näiteks on 190 riiki ja organisatsiooni lubanud loobuda söe põletamisest, mis on eraldi võttes suurim kliimamuutuse põhjustaja. Antud on ka lubadus lõpetada metsa raadamine.

Siiski kahtlevad paljud, kui tõsiseltvõetavad need lubadused on. Thunbergki nimetas oma reedeses esinemises ettevõtmist üleilmseks rohepesufestivaliks. Mis kasu on lubadustest, kui miski ei muutu?

Eestis on olukord väidetavalt suhteliselt hea. Kallas tõi välja, et Eesti alustas väga keerulisest positsioonist, sõltudes peaaegu täielikult meie riiklikust fossiilkütusest – põlevkivist – saadavast energiast. Me oleme oma heitkoguseid juba umbes 70% võrra vähendanud, sest saastavaid elektrijaamu on suletud. Uut tootmist on aga juurde tulnud vähe. Eesti Energia küll teatas aasta alguses, et 40% mullu toodetud elektrist oli taastuvatest allikatest, kuid statistikaameti viimastest, 2019. aasta andmetest saame teada, et siin tarbitud elektrist pärines taastuvaist allikaist kõigest 22%.

Samal ajal, kui üle ilma rajatakse uusi meretuuleparke, ei ole siin püsti veel ühtegi tõsiselt võetavat, kuigi nende rajamisega on tegeldud juba kümmekond aastat. Lootust on, et esimene kerkib aastaks 2028. Liiga vähe. Liiga aeglaselt. Liiga hilja.