Foto: Riighikantselei
Toimetas Triinu Laan 8. november 2021 12:20

Riigikontrolör Janar Holm teeb riigikontrolli aastaaruandes Eesti kriisijuhtimise süsteemi suhtes kriitikat ja leiab, et see tuleb eri aspektidest uuesti läbi mõelda, et võimekus reageerida uutele ja veel seni teadmata kriisidele oleks tulevikus parem, kui seda on olnud koroona puhul.

„Riigi toimimise hädad, mida me praegu koroonakriisi puhul näeme, ei ole tegelikult koroonaspetsiifilised, need probleemid on kogu aeg olemas olnud, nad lõid lihtsalt praegu märgatavamalt välja kui tavaolukorras. On kahjuks puudunud administratiivne ja poliitiline tahe neid süsteemseid probleeme lahendada,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm värsket aastaaruannet.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul paistab koroona kolmanda laine harjale lähenedes, et esimesest ja teisest lainest pärit õppetunnid ei ole oma asjakohasust kaotanud.

Otsustest tuleb rääkida siis, kui need on lõplikud

Riigikontrolli hinnangul peaks avalikkuse teavitamine valitsuse otsustest, piirangutest ja käitumissuunistest olema oluliselt korrastatum. „Piiranguid või lõdvendusi tehes tuleb mõelda paljude peadega, kuid otsustatust rääkida ühel häälel,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm. „Vastasel juhul muutub inimestele häguseks, kuidas tuleb käituda ja mida teha, millised on reeglid.“ Holm rõhutas, et kui lõppude lõpuks on midagi otsustatud, siis tuleb need otsused ka täielikult ja üheselt jõustada. „Ühiskond tajub kriisiolukorras selgelt, kui valitsus paistab ebalev, ja see peegeldub kohe riigivõimu tõsiseltvõetavuses, selles, kas üks või teine reegel võetakse täitmiseks või neid eiratakse,“ nentis Holm.

Riigikontroll leiab ka, et info tuleks inimestele anda ametlike kanalite kaudu ja siis, kui valitsuse otsus on lõplik. Kui asjasse puutuvad tegutsejad jagavad erinevaid ettepanekuid ja kommentaare nii ametlikes kui ka mitteametlikes kanalites suvalisel ajahetkel ja enne valitsuse otsust, on tulemuseks sõnumite kakofoonia. Selle vältimise eelduseks on, et kõigepealt saavad otsustajad ise ühtmoodi aru, mida ikkagi otsustati. Lisaks sellele on vaja teada, kas üldse otsustati, ja mis eriti oluline – miks otsustati just ühe või teise meetme või piirangu kasuks ja kuidas see kriisi aitab lahendada.

Tööülesanded ja vastutus on jaotatud ebaselgelt

Riigikontroll tõdeb, et riigiasutuste tööülesanded ja vastutus on jaotunud kohati mitte üksnes ebaselgelt, vaid ka ebarealistlikult. Hädaolukorra seaduse järgi korraldab kriisireguleerimist oma valitsemisalas vastav ministeerium, kuid sotsiaalministeerium suunas vastutuse terviseametile, kellel ei saanudki olla võimekust lahendada kogu riiki hõlmavat kriisi. Sellises olukorras oli paratamatu ja mõistlik, et kriisi lahendamise koordineerimise võttis enda kanda lõpuks riigikantselei. Riigikontrolli arvates on riigikantselei koordineeriv roll kogu riiki hõlmava kriisi ohjamisel tervitatav, kuid see tuleks täpsemalt fikseerida ka õigusaktides, et need peegeldaks tegelikku elu.

Vaktsineerimine ilma selge tegevuskavata ja paindliku reageerimiseta kipub takerduma. Riigikontrolli hinnangul ei takerdunud vaktsineerimine kevadel ja suvel mitte niivõrd vaktsiininappuse või inimeste vähese huvi tõttu, vaid selle põhjusi tuleb otsida kehvast ja paindumatust korraldusest. Selle üle, et meil võib terendada olukord, kus vaktsiin hakkab kogunema riiulitele ning probleemiks on saamas võimekus korraldada laiaulatuslikku vaktsineerimist, avaldas riigikontrolör oma muret juba 2021. aasta veebruari keskpaigas. Lõpuks läkski nii, et erinevad paindlikud võimalused vaktsineeritute hulka suurendada jäid kasutamata või rakendati neid tarbetu viitajaga. Samuti oli tajuda riigiasutuste tõrksust erasektori laialdase kaasamise ja väljastpoolt riigisüsteemi tulevate ideede suhtes.

Toetuste süsteem on läbimõtlemata

Ettevõtete toetamine kriisis peab olema kiire, põhjendatud ja läbipaistev sõltumata ministrist või ministeeriumist, kes n-ö jagab raha. Ettevõtjate kindlustunde jaoks tuleb koos piirangutega võimalikult ruttu ja täpselt anda teada, mis tuge riik pakub. Toetuse andmise kriteeriumid peavad olema selged: kiired jalad ega nobedad näpud ei saa olla mõõdupuu. Kaaluda võiks toetusmeetmete ühe kanali kaudu rakendamist näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel.

Püüdlema peaks selle poole, et riik toetab kohalikku omavalitsust kriisis tema tegelikku abivajadust arvestades. Riigikontrolli analüüs näitab, et enamik omavalitsusi oleks hakkama saanud riikliku kriisiabita. 2020. aasta kevadel peljati, et kriis sööb omavalitsuste tuludest kümnendiku. Riik eraldas tulubaasi eeldatava languse ja lisakulude katteks ning investeeringuteks kahe aasta jooksul erakorraliselt kokku ligikaudu 182 miljonit eurot. Tegelikkuses kohalike omavalitsuste tulud 2020. aastal aga hoopis suurenesid. Riigikontrolli arvates ei täitnud majanduse elavdamiseks 2020. aastal omavalitsustele eraldatud toetused oma eesmärki, sest majandusse jõudis sellest rahast 2020. aastal vaid natuke rohkem kui 10%. Omavalitsuste üldist head rahalist seisu arvestades on küsitav, kui põhjendatud oli sarnaste toetusmeetmetega jätkata 2021. aastal.

Kommentaarid  (188)

juga 13. november 2021 14:34
Riik ei tule üldse millegiga toime. Seda ju ei juhita. Padjaklubi, Kaja ja sõbrannad, ei ole võimelised midagi asjalikku ette võtma. Ainult üks möh-noh-siis-vaatame-arutame. Vaieldamatult nõrgim valitsus läbi aegade.
Mis 9. november 2021 11:43
siis saab? Paneme riigi kinni?
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS