Foto: MATI HIIS
Toimetas Keit Paju 31. oktoober 2021 08:14

Pühapäeval, 31. oktoobril läks Eesti üle talveajale ja kell neli öösel tuli kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Sellega jõudis Eesti tagasi vööndiaega.

Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Mõned aastad tagasi tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kellakeeramine 2021. aastal lõpetada ja seda toetas ka Euroopa Parlament. Ometigi ei ole selle kohta Euroopa Liidu kokkuleppeid. 

„Ka viimaste eesistumiste ajal pole selle eelnõuga märkimisväärselt edasi liigutud, kuna eesistujate prioriteedid on olnud mujal – praegu on lihtsalt ajakriitilisemaid teemasid (koroonaviirus, vaktsineerimine, majanduse elavdamine jne). Ehk kellakeeramisega lähiaastatel ikka jätkame. Paraku ei oska ka ennustada, millal see küsimus võiks jälle päevakorda tõusta, ilmselt lähiajal pigem mitte,“ selgitas Õhtulehele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Laura Laaster mullu.

Eesti seisukoht ajavööndi osas lepiti kokku 2018. aastal: Eesti toetab kõikides ELi liikmesriikides iga-aastase ülemineku suve- ja talveajale lõpetamist ning on seisukohal, et ajavööndi valimine peab jääma liikmesriigi pädevusse.

Eesti eelistaks Laasteri sõnul kellakeeramise lõpetamisel jääda püsivasse suveaega, kuid riigi jaoks on oluline olla ka oma lähimate naaberriikidega samas ajavööndis. Seetõttu peaksime kokkuleppe, millisesse aega tulevikus jääda, saavutama naaberriikidega. Lõplikku seisukohta ajavööndi valikul praegu ei eksisteeri.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell kolm ja siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.