Poliitika

Eesti, meil on taas probleem! Toompeal uuriti tervishoiusüsteemi vastupidavust tõsinevas koroonalaines (313)

Ohtuleht.ee, 25. oktoober 2021 11:05

„EESTI, MEIL ON PROBLEEM.“ Nii tõdes peaminister Kaja Kallas tänavu märtsis, kui olukord koroonarindel oli täbar. Tere taas!

Foto: Kollaaž (Tiit Blaat / Ekspress Meedia, Robin Roots, Erki Pärnaku)

Riigikogu sotsiaalkomisjon saab esmaspäevasel avalikul istungil ülevaate tervishoiuasutuste tööst koroonapositiivsete arvu kiire kasvu ajal.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul on suur murekoht praegu selles, kas haiglatesse saab plaanilisele ravile ja kui saab, siis millistel tingimustel. „Haiglad eraldavad järjest enam kohti koroonahaigetele ning on nendega tegelemiseks sunnitud üha rohkem aega ja ruumi pühendama teiste haigete ja abivajajate arvelt. Soovime täna peaministrilt, tervise- ja tööministrilt, õiguskantslerilt ning tervishoiuasutuste esindajatelt selgust saada, mida saaks ette võtta, et plaaniline ravi ei katkeks ja meil oleks jõudu võidelda ka teiste haigustega,“ rääkis ta.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et avalik istung on küll väga vajalik ja ilmselt annab mitmetele küsimustele vastused, kuid tuleb tõdeda, et valitsuse poolt on hiljaks jäädud nende sõnumitega, mis eelkõige mõeldud kõhklejatele ja kahtlejatele, kas ennast vaktsineerida või mitte. Tugevam on Küti sõnul olnud nende hääl, kes kutsuvad üles ennast mitte vaktsineerima. „Alates käitumisteadlase Andero Uusbergi soovitustest, ettevõtjatest, kes juba kevadel oma abi pakkusid, kuni meditsiinidoktor Jaak Uibu ettepanekuni riiklikust teabelehest, mis edastaks tasakaalustatud ja teaduspõhist infot, või sotsiaaldemokraatide ettepanekust esimese haiguspäeva hüvitamisest haigetele – neist ühtegi pole ju kuulda võetud ja täna oleme äärmiselt ohtliku tervisekriisi ees,“ ütles Kütt.

Lisaks on Küti sõnul küsimusi seoses kiirtestiga. „Näiteks, miks ei lubata kiirtesti kasutamist ja selle alusel teatrisse või mujale kultuuri ja söögikohtadesse pääsu vaktsineerimiskuuri alustanud inimesi, kellel on üks süst tehtud?“

Istungile on kutsutud peaminister Kaja Kallas ning riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja-situatsioonikeskuse juht Lauri Luht, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, õiguskantsler Ülle Madise ja Õiguskantsleri Kantselei nõunik Martin Kadai, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule, Eesti Arstide Liidu esindaja dr Andres Kork (Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja), Terviseameti hädaolukorra kriisistaabi juht ja kriisireguleerimisvaldkonna juht Ragnar Vaiknemets, Eesti Perearstide Seltsi esindaja dr Elle-Mall Sadrak (Laagri Perearstikeskuse perearst) ning Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu esindajad.

13:45

Istung on lõppenud.

13:03

Näib, et EKRE saadikud Mart Helme ja Kert Kingo on istungilt lahkunud. Kas pole piisavalt tähtis teema või said küsimused otsa?

12:57

Rahvasaadik Õnne Pillak küsib, millal on kolmanda laine puhul oodata langust?

Sule selgitusel on kasutusel kaks prognoosimudelit, millest üks on kuu- ja teine nädalapõhine. Millal ja kuidas kolmanda laine teravik hakkab alla pöörduma, tuleb Sule sõnul vaadata ikkagi nädalate kaupa. Terviseameti hädaolukorra kriisistaabi juht ja kriisireguleerimisvaldkonna juht Ragnar Vaiknemets tõi välja, et senised prognoosid on olnud tagasihoidlikumad reaalse elu juures: nakatumine on olnud oodatust suurem.

12:39

Rahvasaadik Kert Kingo küsib piirangute põhimõtete kohta. Ta toob välja, et praegu on olukord, kus vaktsineeritud võivad vabalt koguneda-osaleda massüritustel. Seejuures on vaktsineeritute osakaal haiglates, alates oktoobri algusest, olnud üle 30% ja tõusnud. Sellest järeldab Kingo, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad ja koormavad haiglaid. Kas nad võivad ikka liikuda või tuleks siin tegutseda?

Õiguskantsler Ülle Madise ütleb, et küsimus on õigustatud. Hetke teadmine on aga see, et 95% Covid-19 haigetest, kes intensiivravile satuvad, on vaktsineerimata. Madise, toetudes spetsialistidele, ütleb, et just intensiivravi on haiglatele kõige kulukam ja personali seisukohalt kõige kurnavam.

12:26

Kork toob välja, et praegu on Eestis 507 Covid-voodit, kus personal on olemas, aga seda vaid kõige paremate tingimuste puhul: kõik on terved ja võimelised oma tööd tegema.

12:23

Eesti arstide liidu esindaja dr Andres Kork väljendab kõne alguses mõnevõrra pettumust, et vaktsiinide põhimõtet ei mõisteta. Ta tõi välja, et kui vaktsiini poleks, oleks Eestis praegu kunagine Itaalia olukord (loe: halb). Ja kui Eestis oleks Skandinaavia vaktsineerimise tase, siis oleks ühiskond vaba. Ühtlasi tõi Kork välja arstide pettumuse, kui nad näevad inimesi, kes ei kanna maske ning lähevad ruuporiga oma õigusi nõudma. Kork küsib seejuures, kus on arstide õigused olla kodus oma perega? Arstid peavad olema tööpostil. „Miks meie peame vastutame selle eest, et inimesed ei kasuta tasuta vaktsiine?“ küsib Kork.

12:17

Eesti haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul on olukord selline, et kolmas laine on kohal. „Kõige suurem probleem on haigestumise kasv, mis on olnud väga kiire, ja haiglaravi, mille eskaleerumine on väga kiire,“ ütleb Sule. Tema sõnul teeb tänane olukord silmad ette kevadistele numbritõusudele, kui olukord oli viimati pinev. Ühtlasi tõi Sule välja, et haiglaravi ei ole võimalik eetilistel ega sisulistel põhjustel ümber korraldada nii, et Covid-19 haigus dikteeriks kõike.

12:05

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et uuringute järgi on Covid-19 haiguse vaktsiinivastaste hulk Eestis 15%.

11:59

Õiguskantsleri Ülle Madise sõnul on valitsuse värskemad piirangud õigustatud. Ta põhjendas, et haiglate koormus on tõsine probleem ning haiguse levik ja nakatumise number tuleb alla tuua. „See on legitiimne eesmärk,“ selgitab Madise. Õiguskantsler toob välja, et vaktsineerimata inimesel on suurem oht sattuda (pikaks ajaks) haiglasse. Seega, et aeglustada selle juhtumist, on põhjendatud piirangute seadmine. Seejuures pole õigustatud piirangute seadmine kogu ühiskonnale, sest see ei aita haiglaid ning kahjustab veelgi kogu ühiskondlikku usaldust.

11:42

Rahvasaadiku Mart Helme hinnangul propageerib Kaja Kallase valitsus karjamärgistamist: vaktsineeritud = tehtud. Helme sõnul ei ole olukord koroonarindel parem kui aasta tagasi, vaatamata sellele, et Eesti elanikkonnast on üle 50% vaktsineeritud – haigestumine on ikkagi suur. Helme arvutuste järgi näitab see, et vaktsineerimise efekt on „tagasihoidlik“. Rahvasaadik tunneb seetõttu huvi, miks ei ole valitsus kohandanud haiglasüsteemi, et olukorraga paremini toime tulla.

Peaminister laitis Helme hinnangut, et rahvas on „kari“. Kallas tõi välja, et ta sooviks samuti, et Eesti haiglakoormus sarnaks Põhjamaadele, kuid kui Eesti elanikkonnast üle 300 000 on vaktsineerimata ning Eesti haiglad suudavad vastu võtta nii 600 inimest, tuleb piir kiiresti kätte. „Küsimus ei ole voodikohtades, mida ongi loodud. Küsimus on tervishoiutöötajates, kes ei taha seda tööd enam teha,“ ütleb Kallas.

11:28

Sotsiaalkomisjon esimees Siret Kotka küsib peaministrilt, mida ta arvab riskirühmade motiveerimisest rahaga: kaitsesüst ja 100 eurot pihku!

Kallase sõnul ei ole ühtset seisukohta, kas aitab. Murekohtadena tõi Kallas muu hulgas välja, et sedalaadi lähenemine võib hirmu just kütta. Nimelt on praegu jäänud vaktsineerimata inimesed, kes kardavad kõrvalmõjusid ning käitumisteadlased on välja toonud, et sedalaadi rahalise meelehea pakkumine ei too soovitud tulemust.

11:23

Kallas toob välja, et haiglatesse satub kolm korda rohkem just vaktsineerimata inimesi, mistõttu on vaja piirata just nende liikumist. Seetõttu ei arvestata ka enam negatiivseid teste: isegi kui keegi haigust kannab, on vaktsineerimata inimestel suurem võimalus saada Covid-19 haigus.

11:18

Peaminister Kaja Kallas annab komisjonile üldist ülevaadet koroonaviiruse levikust, mis pole kiita. „Oleme punasel tasemel,“ ütleb Kallas. Eriline probleem on haiglates, kus töötahe pole sama, mis varem.

10:09

„Sa ei pea olema piiranguusku, Sa ei pea olema maskiusku, Sa ei pea olema vaktsiiniusku, aga Sa võiksid olla elude usku.“ Nii rääkis peaminister Kaja Kallas tänavu märtsis. Meenuta riigijuhi sõnu SIIN.