Eesti uudised

VIDEO | Tanel Kiik: kõik poliitilised jõud peavad levitama sõnumit, et inimesed vaktsineeriksid (324)

Toimetas Elis Kusma, 21. oktoober 2021 11:55

Tanel Kiik

Foto: Kuvatõmmis valitsuse pressikonverentsi videost

Valitsuse iganädalasel pressikonverentsil osalesid peaministri esimese asendajana riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Peaminister Kaja Kallas viibib Euroopa Ülemkogul Brüsselis.

Vaata videot pressikonverentsist!

Samal teemal

Peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et valitsus leppis kokku tervikpaketis, kus on nii kontrollmeetmed kui ka motivatsioonimeetmed vaktsineerimiseks. Esmaspäevast on avalikes siseruumides kohustuslik maski kandmine, ei piisa muude vahenditega suu ja nina katmisest. Alates esmaspäevast enam kiirtestiga erinevatele üritustele ei pääse. Ka seal on maski kandmine rangelt soovituslik, kuna viirus levib ka vaktsineeritud inimeste seas, kes küll nii raskelt ei haigestu. Piirangutega kaitstakse haiguse suhtes eriti vastuvõtlikke inimesi ehk neid, kes pole vaktsineerinud. Tervishoiusüsteemi võimekus on jõudnud kriitilise piirini.

Aabi sõnul võeti vastu ka motivatsioonimeetmed. Lisaraha saavad perearstid ja kohalikud omavalitsused. Riigiasutustes umbes pooltes on vaktsineerituid vähemalt 90%. 80% on hõlmatuse tase, millest alates saab omavalitsus toetust – 5 eurot vaktsineeritud inimese kohta. Praegu on selle taseme saavutanud näiteks Ruhnu ja Kambja.

Oktoobris algab võrgutasude langetamine elektrihinna tõusu kompenseerimiseks. Hinnatõusu leevendusmeetmetest saavavad kasu üle 70 000 leibkonna, näiteks 44% pensionäridest.

Justiitsminister Maris Lauri rääkis perekonnaseaduse ja teiste seaduse muutmise eelnõust, millega muudetakse elatise määramise korda. Elatis peab lähtuma lapse vajadustest. Kui vanemad lähevad lahku, siis kokkulepped võiksid sündida vanemate omavahelises arutelus. Kui see ei õnnestu, siis on sobilik kasutada kokkuleppemenetlust, kohus võiks olla viimane samm, kus lahendada vaidlusi elatise ja kokkusaamiste üle. Elatis on praegu pool miinimumpalgast, kuid miinimumpalk pole seotud lapse vajadustega. Viimastel aastatel on miinimumpalk väga kiiresti tõusnud ning seetõttu on vanemaid, kes on tahtmatult jäänud elatisvõlglasteks, kuna nad ei suuda elatist maksta.

Eelnõu järgi on baaselatis 200 eurot, eeldatakse, et mõlemad vanemad maksavad võrdsetes osades. Baassumma läheb edaspidi korrigeerimisele iga aasta 1. aprillil nagu pensionidki. Aluseks võetakse tarbijahinnaindeks, et võtta arvesse elukalliduse tõusu. Eelmise aasta keskmisest brutopalgast lisatakse 3%. Arvesse võetakse ka peretoetusi, elatist saavate laste arvu ja lastega koos veedetavat aega. Seaduse järgi jääb kehtima võimalus, et elatis võib olla kalkulatsiooni summast suurem või väiksem. Põhjused elatise vähendamiseks võivad olla elatisemaksja töövõimetus või elatist saavate laste erinev kohtlemine. Vanemad võivad ka omavahel teisiti kokku leppida, näiteks et üks vanem tasub huviringide eest. Kehtivad kokkulepped ja kohtuotsused jäävad jõusse, muudatus hakkab rakenduma uutele elatise väljamõistmise juhtumitele. Eelnõu ei tegele juhtumitega, kus keegi pahatahtlikult hoidub elatise maksmisest.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rääkis, et neljapäeval arutati koroonaolukorda teadusnõukoja esimehe Irja Lutsariga. Kiige sõnul on vaktsineerimine ainuke tee kriisist välja. Lisaraha eraldati perearstidele, et nad saaksid oma nimistutega veelgi personaalsemat tööd teha. Kohalikel omavalitsustel on võimalus saada lisaraha, et seniseid kulutusi tasa teha. COVID-19 osakondade töötajaid hüvitatakse suuremas mahus oktoobrist detsembrini.

Tõhustatakse järelevalvet: maski asemel salli või käe näo ette panemine pole enam aktsepteeritav; soovitavalt võiks kanda kirurgilist maski, kuid sobivad ka korduvkasutatavad maskid. Haiglasüsteem ei ela üle iga nädal lisanduvat 135 koroonahaiget. Kiik palub kõiki poliitilisi jõude, et nad kutsuksid üles vaktsineerima.

Tänaseks on tehtud 12 000 tõhustusdoosi.

Lapsevanematele pani Kiik südamele, et koolivaheaega kasutataks mõistlikult ning mindaks vaktsineerima. Vaktsineerimine on avatud ka 12+ vanusegrupile. Haigus leiab üles kõik inimesed, kes ei ole vaktsineeritud.

Lähikontaktseks jäädes võiks teha kaugtööd ka siis, kui ollakse vaktsineeritud, ning minna ka testima.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et kui üle-eelmisel nädalal oli 21 kollet hooldekandeasutustes, siis eelmisel nädalal oli 16 jälgitavat kollet ja ainult üks neist oli uus kolle. Uusi nakatunuid oli kollete peale kokku 120. Tõhustusdooside manustamist on alustanud kuus hooldekodu, alustamas on ka teised. Hoolekandeasutused on tellinud 6000 doosi vaktsiine.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on parandada õigusselgust. Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Seni selline õigus puudus.

Riisalo rääkis, et plaanis on reformida eelmise sajandi keskpaigast pärinevatel nimekirjadel põhinevaid sooduspensioneid, mis aitab muuta pensionisüsteemi õiglasemaks. Kohtutakse Isamaa ja Reformierakonna fraktsioonidega, järgmisel nädalal toimuvad kohtumised teiste riigikogu fraktsioonidega. Ida-Virumaa puhul võidakse rakendada leebemat kohtlemist.

Küsiti, et kui tark inimene vaktsineerib, siis miks ei vaktsineeri kultuuriminister Anneli Ott, ja kuidas ta oma tööd edaspidi teeb. Tanel Kiik ütles, et Otil on mõistlik konsulteerida tervishoiutöötajaga. Valitsusel on võimalik teha kaugtööd, kuid kellelegi ei keelata tööle tulekut.

Kui kaugel ollakse patsiendikindlustuse loomisega? Kiige sõnul puudutab see välditavaid ravivigu. Edaspidi saaks kohtu asemel pöörduda kindlustuse poole.

Küsiti, kas valitsusel on konkreetne vaktsineerimise eesmärk, mille järgi otsustada, kas uued piirangud on end õigustanud. Tanel Kiik ütles, et igal nädalal peab vaktsineerituid olema üle 10 000. Terviseminister oleks rahul, kui Eesti jõuab aasta lõpuks 70% hõlmatuseni.

Küsimus: Jaak Aabi ja Kaja Kallase sõnul polevat teadusnõukoda möödunud nädalal uusi koroonapiiranguid soovitanud, ent teadusnõukoja juht Irja Lutsar väidab vastupidist. Milles seisneb vastuolu? Aab vastas, et Irja Lutsar teadusnõukoja esindajana toob konkreetsed ettepanekud lauale, need tulid alles teisipäeval. Teadusnõukoda võis omavahel arutada piiranguid varem nagu ka valitsus. Kiik ütles, et möödunud nädalal soovitas teadusnõukoda olemasolevaid meetmeid tõhusamalt kontrollida. Teiseks soovitas teadusnõukoda vältida üritusi ja kasutada laiemalt kiirteste, kuid rõhuasutus on neil sama nagu valitsusel: tuleb vaktsineerida.

Millal saab Hiiumaa koroonapiirangutest lubatud vabastuse? Aabi sõnul on korraldus riigikantseleis vormistamisel.

Samal teemal

21.09.2021
OLUKORD PÜSIB KEERULINE! Esmaspäevast võetakse piiranguid eiravad ettevõtted pihtide vahele
20.09.2021
VIDEO | Kaja Kallas: vaktsineeritud inimeste piiramine pole põhjendatud
19.09.2021
VIDEO | Jüri Ratas: me ei tohi jõuda nii kaugele, et tööle lubatakse ainult vaktsineerituid