Eesti uudised

MAKSMINE KÄIB ÜLE JÕU? Lapse elatusraha on kavas vähendada keerulise valemiga (22)

Laura Saks, 20. oktoober 2021 17:16

Seadusemuudatusega tuleks ühele lapsele maksta minimaalselt 213 eurot praeguse 292 asemel.

Foto: Martin Ahven

Praegu tuleb lapsele maksta elatiseks rohkem raha, kui mõni lahus elav vanem seda suudab. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on elatisvõlglasi pea 10 000. Elatise maksmises muudaks paljugi uus eelnõu, mis jõuab valitsusse 21. oktoobril.

Praegu tuleb ühel vanemal maksta lapsele elatist vähemalt pool alampalgast ehk 292 eurot kuus. Selle maksjatest on 90% mehi ja 10% naisi. Paraku käib see osadele üle jõu, mistõttu on justiitsministeerium teinud 2018. aastast tööd, et rahaarvestust muuta. Järgmisel aastal kasvab alampalk veelgi ja seetõttu tuleks üht last toetada juba 327eurose summaga. Uue valemi järgi saab minimaalne elatise suurus olema aga 213 eurot.

Samal teemal

Tartu Ülikooli 2020. aasta alguses valminud uuringu kohaselt on lapse tegelik keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus. Kõige rohkem kulub raha 13–18aastastel lastel – 208 eurot kuus. Kuna toetus saab olema vähemalt 213 eurot ühelt vanemalt, siis katab see kulud kõigis vanusegruppides.

Uue perekonnaseaduse alusel arvestatakse elatise arvutamisel baassummat, mida korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Praegu on see 200 eurot kuus. Sellele lisatakse kolm protsenti Eesti keskmisest brutopalgast. Summast lahutatakse omakorda peretoetus 30 eurot. Veel saab elatise maksumust korrigeerida elatist saavate laste arvu ja lapsega koos veedetava aja võrra.

Kui peres on rohkem kui üks laps ja nende vanusevahe on alla kolme aasta, siis reeglid muutuvad. Sellisel juhul on teise ja järgnevate laste elatise summa 15% väiksem kui esimesel lapsel.

Kohus võib summat suurendada lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest. Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks kolm protsenti tema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel.

Mängu tuleb ka lapse viibimine teise vanema juures. Juhul, kui võsuke viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, saab elatise summas teha korrigeerimisi.

Näiteks kui elatise esialgne summa on 200 (baassumma) + 43 (keskmisest brutopalgast 3%) – 30 (peretoetus) = 213 eurot, siis korrutatakse see 12 kuuga ja jagatakse 365 päevaga. Päevarahaks tuleb 7 eurot. Nüüd, kui laps elab kohustatud vanema juures kümme päeva kuus, saab selle korrutada seitsmega, mis võrdub 70 eurot – 213 – 70 = 143. Seega tuleb elatist maksta 143 eurot.

Kas sellisel juhul ei hakata lapse ja vanema kohtumisi piirama, et elatusraha ei väheneks? „Meie teeme selle eelnõu lähtudes loogikast, et vanemad teevad kokkuleppeid heast tahtest. Kui on sellised asjad, et hakatakse kokkusaamisi takistama, siis see peaks olema juba teiste küsimuste teema. See ei ole konkreetselt selle eelnõu teema,“ selgitab Lauri.