Toimetas Annika Erg 18. oktoober 2021 18:36

Keila päästekomando päästja-autojuht Innar Proode kirjeldab sotsiaalmeedias avaldatud videos, kuidas tema ja kaasliikleja pääsesid napilt eluga mõtlematult alustatud möödasõidu tagajärjel aset leidnud avariist.

Päästjaid startisid Keilast väljakutsele ning jõudsid Tallinna ringteele, kus said umbes kilomeetri sõita.

Videost on näha, kuidas läheneb ristmik, kus veidi laiem koht ja Saue poolt lähenev veoautojuht otsustas hoida paremale tee serva ja peatuda, et anda päästemasinale teed. Kaugelt on näha vilkureid ja vilkuvaid kaugtulesid ning päästeauto pidi olema hästi nähtav. Kuulda oli ka sireene.

„Kui olin läinud veidi vastassuunavööndisse, siis täpselt minu kohale jõudes keeras Saue poole suunduv veoautojuht rooli vasakule. Saue poolt tulev veoauto oli jätnud mulle ruumi, et saaksin sealt vahelt läbi, aga see veok tegi liiga järsu pöörde vasakule,“ kirjeldas Proode.

Veoauto asus traktorist möödasõidule ja päästeauto oli sunnitud vastassuunavööndisse minema.

„Selle nurga alt vaadatuna tundub, et tuleb laupkokkupõrge. Võin öelda, et see kestis võibolla kaks sekundit, aga see tundus terve igavik. Jõudsin sel hetkel läbi mõelda, mida ma teen, kuidas ma teen, kuhu mul on veel võimalik siit keerata. Jõudsin mõelda oma lähedaste peale. Selline kummaline olek. Kahe sekundi jooksul käis elu silme eest läbi,“ kirjeldas päästeauto juht.

„Nägin veel vastutulevat rekajuhti ja mõtlesin, et ma ei taha temaga minna laupkokkupõrkesse. Selle kohta polegi eraldi väljaõpet, kus oled sellises situatsioonis, kus sul on sekund kokkupõrkeni.“

Proode otsustas, et ta ei taha minna vastutuleva veoautoga laupkokkupõrkesse ja keeras rooli nii palju paremale kui sai.

„Meie autode esiosad riivasid üksteist ja tänu sellele me jäime tõenäoliselt ellu,“ märkis Proode. Kummalise manöövri teinud autojuhi autol olid vaid minimaalsed kriimustused.

„Kindlasti on see jätnud mulle jälje. Järgmine vahetus, et mitte tekitada olukorda, kus ma kardaksin sõita, mind pandi uuesti päästeauto rooli. Pidin sõitma Tallinna ringteedel ja kiirteedel ning iga kord, kui ma jõudsin veoautode lähedale, siis tekkis hirm, et mis nüüd saab. Kindlasti tegi see mind palju alalhoidlikumaks. Eks ma enne üritasin ka mõelda ette olukordi, aga pärast seda üritan veel rohkem. Kui vähegi tundub, et olukord läheb kitsaks, siis võtan hoo maha või ei lähe üldse möödasõidule. Aga selge on see, et kõiki olukordi ei ole võimalik ennetada, sest sa ei tea, mida mõtleb teine autojuht,“ nentis päästja.

Õhtuleht kirjutas juhtumist 2018. aasta 21. juunil. Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Jane Gridassov ütles toona, et Keila komando päästjad olid õnnetusse sattumise hetkel teel väljakutsele.

„Inimene palus päästjaid järelvalveta jäetud lõkke juurde appi ja sinna väljakutsele nad parasjagu olidki sõitmas,“ rääkis Gridassov. „Kuna nad sattusid õnnetusse, sõitis väljakutsele teine päästemeeskond ja olukord sai lahendatud.“

Õnneks ei saanud avariis keegi tõsisemalt vigastada.

Liikleja, lase abi läbi!

Pääste, politsei ja kiirabi juhivad koos transpordiametiga oktoobris liiklejate tähelepanu sellele, et alarmsõidukid vajavad liikluses nii kaasjuhtide kui ka jalakäijate abi. Kui märkate lähenemas vilkuritega alarmsõidukit, siis laske abi läbi, sest selle sõiduki kiirest ja ohutust kohale jõudmisest võib sõltuda kellegi elu, tervis või ohutus.

Päästeamet, politsei ja kiirabi reageerivad ööpäeva jooksul ligikaudu 750 väljakutsele üle kogu Eesti. Igal aastal juhtub alarmsõidukitega ligi 185 liiklusõnnetust, mis on tingitud erinevatest asjaoludest. Mõnikord saavad reageerivale alarmsõidukile saatuslikuks rasked ilmastikuolud, kuid harvad pole ka olukorrad, kus liiklusõnnetus juhtub kaasliiklejate vähese tähelepanelikkuse tõttu. Operatiivsõidukiga juhtunud õnnetusel on enamasti rasked tagajärjed – abivajaja rolli võivad sattuda päästjad, kiirabitöötajad või politseinikud ning need, kellele tegelikult appi kiirustati, peavad abi saabumist ootama kauem.

„Paraku tuleb ette olukordi, kui alarmsõidukile ei anta teed ega vabastata piisavalt kiiresti sõidurada. Sellega kaotab väljakutsele kiirustav meeskond väärtuslikku aega ning nii mõnigi sündmus võib võtta veelgi tõsisemaid pöördeid,“ lisas Lemsalu.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse välijuht Villu Küttner ütles, et alarmsõidukitega peavad arvestama ka jalakäijad ning ratturid.

„Alarmsõidukid lähenevad oodatust palju kiiremini ning seepärast on kergliiklejatel väga oluline tõsta oma pilk ning jälgida liikluses toimuvat. Paraku võib lähenev alarmsõiduk kuulmata jääda, kui kõrvus mängib klappidest kostev vali muusika. Seepärast tuleb iga kord enne tee ületamist veenduda ohutuses. Jalakäijad peavad samuti alarmi andva pääste-, politsei- või kiirabisõiduki läbi laskma, sest ka kõigest paarisekundilisest viivitusest võib sõltuda kellegi elu või ohutus. Liiklejad, kes sinist vilkurit märgates meile teed annavad, on ise samuti tõelised abiandjad!“ lisas Küttner.

Selleks, et abi jõuaks vajajateni õigel ajal ning abi andjad ei muutuks abivajajaks, saab oma panuse anda igaüks. Jalakäija või kergliiklejana veendu, et tee ületamine on ohutu – vaata paremale ja vasakule, veendu ohutuses ning eemalda kõrvaklapid, et kuulda liikluses toimuvat. Kui ka fooris põleb tee ületamist lubav roheline tuli, anna eesõigus alarmsõidukile. Mootorsõidukijuhina järgi hoolikalt liikluses toimuvat ning lase sündmusele reageeriv alarmsõiduk mööda – selleks lülita sisse suunatuli, veendu manöövri ohutuses ning vabasta sõidurada, et lasta väljakutsele reageeriv sõiduk mööda.