EKRE valimistulemuste kaart, hetked valimispidudelt.

Foto: Kollaaž (Infogram, 2 × Robin Roots, Teet Malsroos)
Priit Pärnapuu 18. oktoober 2021 15:42

Milline pilt avaneb, kui panna kõrvuti seekordsed ja nelja aasta tagused kohalike valimiste tulemused? Milline erakond võitis ja milline kaotas toetuses kõige enam?

Õhtuleht pani kõrvuti üksnes need olukorrad, kus erakond oli oma nimekirjaga välja nii 2017. aasta kui ka 2021. aasta valimistel.

Kõige enam on põhjust rahul olla seekordsete tulemustega Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal. Vaid ühes omavalitsuses 49st said nad seekord väiksema protsendi hääli kui neli aasta tagasi. Nimelt Viimsi vallas kukkus EKRE häälte saak 10,5% pealt 9,2% juurde. Suurimad hüpped toimusid Kanepi ja Viljandi vallas ning Võru linnas.

Keskerakonnal on ette näidata nii võite kui kaotusi. Tallinnas naid jäid küll ainuvõimust ilma, kuid huvitaval kombel nende toetus tegelikult pisut paranes. Kui neli aastat tagasi said nad pealinnas 44,4 protsenti häältest, siis seekord 45,4%. Ainuvõimu kaotus ei tulnud mitte väiksemast toetusest, vaid sellest, et neli aastat tagasi läks erakordselt palju hääli raisku ehk valimisliitudele või erakondadele, mis ei ületanud valimiskünnist. Kõige valusamad vitsad sai Keskerakond Narvas, Loksal ja Kohtla-Järvel. Kui 2017. aastal sai erakond Narvas 66,8 protsenti häältest, siis nüüd vaid 31,5%. Suurema hüppe tegi erakond Vormsil ja Lääneranna vallas.

Reformierakonnal läksid seekordsed valimised üsnagi aia taha. Pealinnas saadi 2,7% vähem hääli. Viimsi vallas 9,1% vähem, Rakvere linnas aga koguni 25,4% vähem. Eduloona saab esile tuua Harku ja Lääne-Nigula valda.

Isamaa tulemused olid enam-vähem samad, mis neli aastat tagasi. Tõsiselt peksa saadi Harku ja Kohila vallas. Toetust kasvatati aga Jõgeva ja Saaremaa vallas.

Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale on raske hinnangut anda, sest väljas oldi oma nimekirjaga vaid üksikutes kohtades. Ühtegi selget edulugu siiski ette näidata pole. Suurimad kaotused saadi Põltsamaa ja Rae vallas.