Ohtuleht.ee 15. oktoober 2021 20:13

Soovitus ilmtingimata valima minna on igihaljas ning üks väheseid asju, mis on pädev iga riigikorra ajal. Kui nõukaajal pidi 99-protsendiline valimisosalus näitama võimu legitiimsust ja rahva täielikku toetust komparteile, siis oma iva on selles tänapäevalgi. 51-protsendiline võit võib olla küll napp, kuid on ikkagi võit, kuid ülekaalukas võit annab poliitikule või erakonnale märksa tugevama mandaadi oma programmi elluviimiseks.

Sestap on retsept lihtne – kui tahad ühiskonna asjades kaasa rääkida, osale kindlasti valimistel. Seda enam, et oma hääle andmine on tänapäeva tehniliste vahenditega tehtud väga mugavaks – e-valimistel saab oma valikut soovi korral isegi ümber muuta, kes aga tahab, saab teha harjumuspärase käigu valimisjaoskonda. Ei päde ka väide, et minu häälest ei sõltu midagi – seda kinnitab 2015.aasta riigikogu valimiste näide, kus riigikokku pääses 1393 häälega Viktoria Ladõnskaja-Kubits oma konkurendi Sven Sesteri 1392 hääle vastu. Iga hääl luges!

Selle nädala esimese viie päeva jooksul antud 304 tuhande hääle puhul on nende kogusest huvitavamgi e-valimiste populaarsus – kaks kolmandikku häälte koguarvust on antud neti teel. EKRE protest kandidaatide nimede automaattõlkes moonutamise pärast ja valimiskomisjoni poolt tagasi lükatud taotlus e-valimiste tühistamiseks võisid tunduda tähelepanu saamise nimel juuksekarva lõhkiajamisena, kuid lõppkokkuvõttes aitavad pädevate spetsialistide selgitused hajutada pilvi osade jaoks kahtlasena tunduva valimismooduse kohal.

Kes aga valima mineku suhtes ikka veel kõhkleb, sel pole ka moraalset õigust pärast valimisi õiendada nii rahva tehtud valikute kui ka valituks osutunud poliitikute tegemiste kallal. Õigem oleks siiski öelda, et kritiseerida muidugi võib, sest meil on ju sõnavabadus, kuid valimistel osalemine annab meile võimaluse olukorda muuta, kui me millegagi rahul pole olnud. Meist igaühe otsusest sõltub, milline hakkab järgneva nelja aasta jooksul välja nägema koduvalla –või linna igapäevaelu. Ka on praegused valimised heaks lakmuspaberiks näitamaks, kui suur tegelikult on meie inimeste huvi käia valimiskastide juures – alles eelmise valitsuse ajal oli üheks põhiteemaks rahvahääletus abielu üle ning äsjane riigipea valimine kergitas jälle presidendi otsevalimise teema, rääkimata Šveitsi tüüpi demokraatiast, kus referendumeid on olnud mitusada.  

Kommentaarid  (4)

vanamemm 16. oktoober 2021 09:48
Usaldus riigi vastu kadunud. Mis valimised need on, kui kandideerivad tuntud igavesed pinginühkijad RK,st, ka Euroopa parlamendist...sisulist tööd nad ju tegema ei hakka, ainult lähevad volikogudesse tukkuma ja raha selle eest saama,,kui lähevad! Ükski inimene pole nii võimekas, et igal pool 100% pühenduda tööle. Saamegi lahjad volikogud ja valitsused. Ja kõige lõpuks,,,meie eest on ammu kõik paika pandud, käib ainult valimisteks nimetatav tsirkus. Kahju, et riik on asja niikaugele viinud.
Minule 16. oktoober 2021 09:15
meeldis kõigerohkem Kaljuranna tele reklaam,kõige ausam sõnum.Meiega koos põhja.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS