Sisuturundus

Kvaliteetne uni ja piisav uneaeg hoiavad haigused eemale 

KBM Pharma, 18. oktoober 2021 15:18

Foto: Envato Elements

Teadlased on tõestanud, et tervise säilitamiseks ja ka võitluses viirustega on hea uni äärmiselt oluline. Selles on suureks abiks melatoniin.

Uni mõjutab nii meie vaimset kui ka füüsilist tervist ja elukvaliteeti. Eriti tugev on une mõju inimese keskendumis- ja mõtlemisvõimele ning meeleolule. Pikemalt kestvad unehäired kurnavad kogu organismi ning suurendavad riski haigestuda mitmetesse tõbedesse nagu südamehaigused, kõrgvererõhutõbi ja diabeet. See tähendab, et hea ja piisav uni on ülioluline tervise säilitamise seisukohalt. Teadusuuringutega on ka tõestatud, et uni kaitseb ning toetab immuunsüsteemi.

Hea une pikkus: kui kaua sa peaksid magama?

Unetundide vajadus on individuaalne, kuid soovituslikult peaks terve täiskasvanu magama öösel 7-9 tundi. Unevajadus sõltub palju inimese vanusest. Koolieelikud vajavad umbes 13 tundi ning teismelised 8-10 tundi uneaega. Noorematele ja keskealistele täiskasvanutele piisab enamasti ka 7 tunnist, aga üle 60-aastased vajavad tund või paar pikemat uneaega. Üks asi on uneaja kestus, aga väga oluline on ka see, et uni oleks kvaliteetne.

Milline on hea uni? 

Hea uni on sügav, kvaliteetne ja stabiilne. See tähendab, et sa uinud kiiresti, magad sügavalt ja rahulikult, ei ärka öö jooksul korduvalt ning oled hommikul ärgates korralikult välja puhanud, reibas ja teotahteline.

Melatoniin aitab uinuda ja toetab immuunsust

Unehormoonina tuntud melatoniini tuntuim funktsioon inimorganismis on ööpäevase une- ja ärkveloleku rütmi reguleerimine. Õhtul pimeduse saabudes eritub vereringesse suurem melatoniini kogus, mis muudab meid uniseks ja aitab magama jääda. Mida vanemaks inimene saab, seda väiksemal hulgal melatoniini on organism suuteline tootma. See on ka paljude keskealiste ja vanemate inimeste uinumisraskuste üheks põhjuseks.

Koroonapandeemia levides hakkasid teadlased kogu maailmas otsima informatsiooni selle kohta, kuidas viirus inimrakkudesse siseneb ja mismoodi nakkust ohjeldada saaks. Ühe olulise tähelepanekuna avastati, et melatoniin aitab organismil viirusega võidelda. Uuringutulemused näitavad, et melatoniin mängib olulist rolli immuunsüsteemi „häälestamisel“. Melatoniin toimib regulaatorina, mis ühelt poolt hoiab immuunsüsteemi võitlusvalmina ja teisalt aitab vältida kaitsemehhanismide ülereageerimist. Immuunsüsteemi ülereageerimine ägeda viirusnakkuse ajal võib osutuda ohtlikuks. Erinevate maade teadlased on tuvastanud mustri, et melatoniini manustanud inimestel on oluliselt väiksem risk nii koroonasse haigestumisel kui ka haiguse raskekujuliseks muutumisel.

Suukaudsed melatoniinipreparaadid

Unehäirete korral on suu kaudu manustatud melatoniinist palju abi: ta aitab uinuda, tagab rahuliku une ja aitab vältida soovimatuid öiseid ärkamisi. Apteekidest võib soetada erinevaid retseptivabu melatoniinipreparaate. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Selle asemel aitab ta luua seisundi, mis sarnaneb loomupärase unisusega enne magamajäämist. Lisaks sellele toetab melatoniin immuunsust, kaitseb närvirakke ning toimib antioksüdandina.

Millist melatoniinipreparaati eelistada?

Apteegist melatoniinipreparaati valides tasub meeles pidada, et kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja kiire toime. Melatoniin imendub keelealusest spreist väga kiiresti ja hakkab toimima juba paarkümmend minutit pärast manustamist. Parima toime annab Good Sleep sprei, mis sisaldab melatoniinile lisaks ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on väga hea, sest siin lisandub melatoniini uinutavale toimele veel kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju.

Neile, kes soovivad lisaks uinumise soodustamisele veelgi tugevamat rahustavat ja lõõgastavat toimet, sobivad hästi Good Sleep kapslid, milles on lisaks melatoniinile ja kannatuslille ekstraktile ka palderjani- ja humalaekstrakt. Hetkel on tooted SIIN soodushinnaga!