Kommentaar

Juhtkiri | Nõuame vaktsiinikahjude fondi! (6)

Ohtuleht.ee, 13. oktoober 2021 23:03
Foto: Andres Varustin

Kaitsepookimisest keeldujate üheks trumbiks on väide, et kui koroonavaktsiin põhjustab tõepoolest kõrvalmõjusid, siis ei ole sel juhul ju Eestis nende kahjude korvamiseks konkreetset meedet. Hüvitise saamiseks tuleb pöörduda hoopis kohtusse.

Tõsi küll, vaktsiinide kasutamisel võivad ilmneda kõrvaltoimed, kuid need on väga harva tõsised. Väide, et neid ei esine üldse, on vale. Paraku on kaitsepookimisega ära hoitav haigus reeglina ohtlikum kui vaktsiini tõttu tekkida võivad kõrvaltoimed. Neist tuleb informeerida ravimiametit ja sel juhul katab ravikulud ravikindlustus.

Samas pole Eestis USA, Soome või mõnes teises riigis olevate fondidega sarnast vaktsiinikahjustuste fondi. USA oma kompenseerib näiteks miljoni vaktsiiniannuse kohta umbes ühe kahjudega seotud kaebuse. Soomes on süstitud elanikele 7,6 miljonit koroonavaktsiinidoosi ja sealsele fondile on esitatud umbes 700 hüvitise taotlust. Neist 280 on läbi vaadatud ja 138 taotlejale otsustati hüvitist maksta. Keskmine kahjutasu on jäänud 2000 euro kanti.

Eestis on koroona vastu manustatud 27. detsembrist kuni 11. oktoobri hommikuni 1 388 983 vaktsiinidoosi. Ravimiamet on saanud seoses vaktsiini võimalike kõrvalmõjudega 5262 teatist (0,38% doosidest). On täheldatud selliseid kergeid kõrvaltoimed nagu palavik ja süstekoha punetus jne. Teatiste arv on kasvanud ning mitmed neist sisaldavad minimaalset teavet ja on saadetud tagantjärele mitu kuud varem esinenud reaktsioonide kohta. Seega on vaktsiini ja kõrvalmõjude seost väga keeruline hinnata. Tõsise reaktsiooni kohta on saadud 205 teatist. Surmateatisi oli 25, millest nelja puhul võib olla seos vaktsiiniga.

Eestis peab selleks, et kahjude eest hüvitist saada, pöörduma kohtusse, mida keegi pole siiani teadaolevalt teinud. Kuid et selliseid juhtumeid on nii vähe, siis pole meil seni peetud eraldi fondi loomist majanduslikult põhjendatuks.

Aga kuna kahjusid pole palju, siis tulekski see luua. Neid, keda ei saa meditsiinilistel põhjustel koroona vastu vaktsineerida, on üks miljonist. Fondi kulud pole võrreldes koroonahaigete haiglaravile kulunud 32,9 miljoni euroga, millest moodustavad enamiku ehk 31,9 miljoni vaktsineerimata inimeste ravikulud, märkimisväärsed. Kui vaid ka pooled tõsistest kõrvalmõjudest hüvitataks Soomega samas mahus, oleks fondi kulu 200 000 eurot. Tühi-tähi võrreldes kogu muu kriisi väljaminekutega, küll aga likvideeriks see vaktsiinivastaste ühe argumendi.

Vähem oluline pole ka teadmine, et kui tõesti vaktsiinil on kõrvalmõju, siis riik maksab hüvitist ja ei pea kuskile ravimihiiu vastu kohtusse minema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee