Kommentaar

Keskerakonna Tallinna linnapeakandidaat Mihhail Kõlvart | Oleme valmis opositsiooni minema (8)

Laur Uudam, arvamustoimetaja, 13. oktoober 2021 23:02

Foto: Hannes Dreimanis

Õhtuleht küsitleb Tallinna linnapeakandidaate

1.Nimetage pingreas kolm suurimat probleemi Tallinnas?

Tallinna suureks väljakutseks on liikluskoormuse kasv, valglinnastumine ja linna sissetulekute sõltumine üksikisiku tulumaksust ehk vähenev finantsautonoomia.

2.Nimetage oma kolm põhilubadust tähtsuse järjekorras.

Meil on plaanis ellu viia oma programm tervikuna, mitte vaid üksikud lubadused, aga peamine suund on ellu viia Tallinna kui merele avatud rohelise linna kontseptsioon. Lisaks tuleb valmis ehitada või renoveerida suured objektid nagu Tallinna haigla, linnahall, Linnateatri uus hoone, filmilinnak, huvikeskus Kullo, olümpiaujula ja teised. Pean tähtsaks ka sotsiaaltoetuste laiendamist ja suurendamist, eelkõige pensionilisa tõstmist kuni 200 euroni ning õppeaasta alguse toetuse loomist kuni 100 eurot.

3.Nimetage oma konkurentide kolm valimislubadust, millele kõige kindlamalt vastu seisate.

Konkurentidel on õigus lubada, mida nad soovivad, aga omaette küsimus on, kui reaalne on nende lubaduste teostamine ja kas lubadused on seotud Tallinnaga. Mõned lubadused on tegelikult riigi pädevuses. 

4.Kui palju läheb maksma teie põhilubaduste täitmine ning kust te selleks raha võtate?

Tallinna haigla ehitamine läheb maksma 520 miljonit eurot, linnahalli rekonstrueerimine 130 miljonit eurot, filmilinnaku maksumus on umbes 14 miljonit eurot. Kooliaasta alguse toetus 100 eurot õpilase kohta läheb maksma 6,1 miljonit aastas ja pensionilisa 200 eurot täiendavalt 7,5 miljonit eurot aastas. Investeeringute puhul on katteallikateks linna eelarvelised vahendid, Euroopa struktuurfondide toetus, erapartnerlus ja riigi toetus ning sotsiaaltoetuste puhul on katteallikaks linnaeelarve iga-aastane kasv. 

5.Millise poliitilise jõuga olete esimese eelistusena valmis võimuliitu looma?

Juhul, kui Keskerakond valimisi ei võida, oleks õige, et konkurendid, kes soovivad Tallinnas platsi puhtaks lüüa, teha ruumi või on välistanud koostöö meiega, moodustavad omavahel viie või kuue parteiga koalitsiooni. Praegu on minu jaoks absoluutselt kindel see, et võimu ega linnapea positsiooni säilitamise nimel ei hakka me kellegagi eelkokkuleppeid sõlmima. 

6.Kellega on koalitsiooniloomine igal juhul välistatud?

Keskerakond tuleb valimisi võitma, aga kui tallinlased meid ei toeta, siis oleme valmis ka opositsiooniks. Kui me ei leia partnereid, kellega meie väärtused ja plaanid ühtivad, siis visioonita koalitsiooni me kokku panema ei hakka. 

7.Kellele te ei soovita valijal mingil juhul häält anda?

Negatiivseid soovitusi ei hakka ma andma. Saan soovitada Keskerakonna poolt hääletada. On tähtis, et igaüks tuleks ikka valima ja teeks enda jaoks õige valiku. 

8.Kas toetate Estonia juurdeehitust või uue ooperiteatri ehitust?

Estonia juurdeehituse kohta on seisukoha kujundanud spetsialistid nii linnasüsteemist kui ka väljastpoolt, et Estonia teatri juurdeehitus ei ole võimalik. Estonia teater asub UNESCO maailmapärandi alal, kus tuleb säilitada praegune linnaruumiline lahendus. Lisaks asub teatrihoone kõrval maa sees 16.–19. sajandist pärineva muldkindlustuste vööndi osa, rääkimata sellest, et Tammsaare park on looduskaitse all. Toetan lähenemist ehitada eraldi ooperiteatri hoone mere äärde. 

9.Mida teete linnahalliga?

Linnahall tuleb renoveerida ja ehitada sellest kaasaegne konverentsi- ja kontserdikeskus. See toob Tallinnasse raha ja kultuuri. Soovime seda teha erasektoriga koostöös, aga oleme ka linna eelarvestrateegias vajaliku 100-protsendilise katte ette näinud. 

10.Kas taastate Maarjamäe kommunistliku memoriaalikompleksi?

Maarjamäe memoriaalide kompleksi tuleb käsitleda tervikliku mälupaigana, kus kajastub Eesti riigi mitmetahuline ajalugu ning selle erinevad kihid. Linn on valmis riigilt selle kompleksi omandi üle võtma ja korda tegema paralleelselt Pirita tee promenaadi renoveerimisega. 

Ma ei näe, et Eesti ühiskond oleks hetkel valmis Tallinnasse mošee ehitamiseks. Tallinnas on katoliku, luteri ja õigeusu kirikud, sünagoog ning ka Eesti Islami Keskus, mille avamiseks ei olnud vaja küsida kellegi luba ja seal käivad erinevate rahvaste esindajad, sealhulgas ka eestlased. On väga kahetsusväärne, et poliitilistel eesmärkide püütakse tekitada vaenu religiooni alusel – see on väga ohtlik tee. 

12.Kas mittekodanikud peaksid saama kohalikel valimistel sisepoliitikat mõjutada?

Seaduse alusel on kohalikel valimistel hääletamisõigus kodanikul ja Euroopa Liidu riigi kodanikul, kellel püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Samuti on hääletamisõigus neil, kes ei ole Eesti ega Euroopa Liidu riigi kodanikud ja elavad pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis. Usun, et need inimesed, kes siin elavad, peavad saama kaasa rääkida otsustusprotsessides kohalikul tasandil. 

13.Mida võtate ette venekeelsete koolidega?

Küsimus ei ole selles, et venekeelsed inimesed ei saaks aru eesti keele õppimise vajadusest või et nad ei taha keelt õppida. Kõik lapsevanemad soovivad enda lastele paremat tulevikku. Iga aastaga kasvab venekeelsete inimeste eesti keele oskuse tase. Probleem seisneb jätkuvalt selles, et riik ei suuda pakkuda inimestele keeleõppeks vajalikku ressurssi – ei ole õpetajaid, jätkuvalt ei ole adekvaatset õppe- ja eksamiprogrammi ega ka õppematerjale. Kui homme peaksid vene koolid uksed kinni panema, siis ei oleks eesti koolidel ressurssi ega ka eestikeelse kogukonna valmisolekut kõiki vene emakeelega lapsi vastu võtta. Olen vene koolide sulgemise vastu ja arvan, et see on vajalik ressurss haridussüsteemis. Tuleb töötada selle nimel, et tõsta vene koolides eesti keele õppe taset. 

14.Kas taaskäivitate Tallinna televisiooni?

Ei ole kavas Tallinna televisiooni taaskäivitada, sest tänane koostöö eratelekanalitega on end õigustanud.  

15.Kas Pealinnaleht ja linnaosalehed jätkavad ilmumist?

Jah, need on paljude linlaste jaoks vajalikud infokanalid kohalike uudiste saamiseks. 

16.Milliseid samme astute eluaseme üürihindade kontrolli all hoidmiseks nagu Berliini linnavalitsus ostab kokku kortereid hinna taskukohasena hoidmiseks?

Korterite väljaostmine nagu seda tehti Berliinis ei ole reaalne. Tuleb jätkata sotsiaal- ja munitsipaalmajade ehitamisega. Suuremas pildis on tegemist aga riikliku probleemiga, mis vajab lahendamist ka väljaspool Tallinna. 

17.Kas korruptsioon linnavalitsuses on probleemiks?

Korruptsioon on probleem kogu ühiskonnas, mitte ainult Tallinnas. Justiitsministeeriumi statistika 2020. aasta kohta näitab, et pea pooled möödunud aastal registreeritud 81 korruptsioonijuhtumist pandi toime riigiasutustes. Eesti 79 omavalitsuses pandi toime kokku 20 protsenti registreeritud korruptsioonijuhtumitest. Minu linnapea ameti ajal ei ole esitatud Tallinna linnavalitsuse liikmete suhtes ühtegi korruptsioonikahtlustust või korruptsioonisüüdistust. Tallinn rakendab plaanipärast korruptsioonivastast strateegiat, mis aitab kindlasti korruptsiooniriske maandada. 

18.Mida teha Keskerakonna toiduahela likvideerimiseks linnas ja linnaettevõtetes?

Tallinnas ei ole „Keskerakonna toiduahelat“, suurem osa linnasüsteemi töötajatest ei kuulu ühtegi erakonda, aga tõsi, linnasüsteemis töötab ka inimesi nii Keskerakonnast kui ka teistest erakondadest. Väärt spetsialisti või juhi värbamisel ei ole tema erakondlik kuuluvus takistuseks.

19.Kas mupo peab jätkama ning saama jõu ja erivahendite kasutamise õigused?

Politsei- ja piirivalveamet on korduvalt toonud välja mupo vajalikkuse, kuna mupo vähendab politsei koormust ja politsei saab keskenduda raskemate kuritegudele. Ühtlasi on mupo politseile heaks koostööpartneriks. Politsei- ja piirivalveamet on soovitanud omavlitsute korrakaitseüksuste volituste laiendamist. Tallinnal on sama seisukoht. 

20.Kas Tallinn vajab uut uhket linnavalitsuse hoonet?

Hetkel on terve rida muid linlastele tähtsaid objekte juba järjekorras, mis tuleb valmis ehitada, linnavalitsuse hoone ei ole praegu prioriteet. Tulevikus läheb linnavalitsusel tõepoolest vaja uut hoonet, sest see võimaldaks praegu üle linna erinevates hoonetes – sealhulgas ka rendipindadel – olevaid ameteid ühte kaasaegsesse energiasäästlikusse hoonesse kokku tuua. See aitaks kulusid kokku hoida, tekitaks linnastruktuuris lisasünergiat ja vähendada dubleerivaid ametikohti.  

21.Kas tasuta ühistransport säilib?

Jah, tasuta ühistransport säilib. Paralleelselt jätkab linn uue veeremi soetamist, mille hulgas on nii bussid, trammid kui ka teised uuenduslikud ühistranspordivahendid. Kõik uued ühistranspordivahendid peavad olema kaasaegsed, mugavad ja keskkonnasõbralikud. 

22.Kas säilitate muutumatuna veel nõukaajast pärit bussiliinid?

Möödunud aasta lõpus valminud linlaste rahulolu-uuringu põhjal on 79% linlastest ühistranspordiga rahul. Samas tuleb ühistranspordivõrgustikku samm-sammult ümber korralda ja kaasajastada. Liinivõrgu korrastamine toimub peagi valmiva Tallinna multimodaalse transpordimudeli alusel, mida viib läbi PTV Group, üks maailma juhtivaid ettevõtteid antud valdkonnas.

23.Kaua jäävad Tallinnas sõitma poole sajandi vanused kolisevad ja ebamugavad Tšehhi trammilogud?

Tallinna trammiveeremi uuendamine toimub pidevalt, nii trammide renoveerimise kui ka päris uute trammide ostmise teel. Hetkel käib 8–15 uue trammi soetamiseks riigihange, mille tähtaeg on 19.11.2021. TLT-l on kokku 64 trammi, millest sõidavad igapäevaselt umbes 48 trammi. Kui põhitramm on remondis, siis kõige vanemad trammid, millest üks on tõepoolest 42 aastat vana, sõidavad asendustrammidena. 

24.Mida võtate ette paljusid linlasi pahandavate renditõukeratastega?

Eelkõige tuleb luua vajalik taristu, see tähendab rattateed ja parkimiskohad, ja tegeleda pideva regulatsiooni kaasajastamisega koostöös ettevõtetega. 

25.Millal tulevad Tallinna ööbussid?

Praeguse mudeli järgi sõidavad ööbussid suursündmuste puhul ja aastavahetusel. Arvutused näitavad, et muul ajal see ennast ära ei tasu. 

26.Kui tihti kasutate teie ise ühistransporti?

Kui vähegi võimalik, siis eelistan kesklinnas liikuda jalgsi. Aeg-ajalt astun aga ka trammi või bussi peale, et mõned peatused kiiremini edasi jõuda. 

27.Kas toote Kaubamaja ristmikul jalakäijad lehkavast tunnelist lõpuks maa peale tagasi?

Ideaalis võiks olla selliseid ristmikuid, kus jalakäija läheb tunnelisse, Tallinnas minimaalselt. Samas on lähiaastatel võimatu kõikidest olemasolevatest tunnelistest loobumine. 

28.Kas jätkate tänavate punaseks joonimist?

Punastele rattateedele on positiivse hinnangu andnud politsei- ja piirivalveamet. Punaseid rattaradu kasutatakse Taanis Thistedis ja mõnel pool Kopenhaagenis, Hollandis Udenis ja Utrechtis, Šveitsis Winterthuris ja Zürichis. Punan värv, millega teed on märgistatud, ei ole ohtlik, see on koosneb erinevatest orgaanilistest ühenditest ja seda kasutatakse ka Skandinaavias. Rattateed moodustavad praegu ühise võrgustiku, mida hakatakse iga suurema tee rekonstrueerimisega korralikult täiustama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee