Sisuturundus

Optometrist räägib: prilliraamide valimise vigadest ja silmakontrolli vajalikkusest 

Silmatera Optika, 15. oktoober 2021 16:20

Foto: Envato Elements

„Vahel on inimesed näinud kedagi tänaval ja õhanud, et küll olid tal ilusad prillid – aga nad ei mõtle, et see raam ongi just tema järgi valitud, mistõttu sobib kui valatult,“ selgitab Silmatera Optika optometrist Jaanika Kont, miks on vaja prilliraame valides asjatundjaga nõu pidada.

Seega lähevadki paljud otse prillipoodi ja soetavad samasugused või sarnased raamid, mida kellelgi nägid. Hiljem ei olda aga rahul. Jaanika Kont nendib, et tegelikult on ju inimlik loota ja oodata kõige ilusamat tulemust.

„Soovitame kõige kergemaid ja mugavamaid prille, mõte on selles, et nina ei pea teadma, et silmad näevad. Kindlasti meeldiks kõigile saada kõrgekvaliteedilist toodet ülisoodsalt. Kuid alati nii ei lähe, sest materjalide tootmises ja insenertehnilistes protsessides on panustatud mõned aastad. Kui prillide kasutajad teavad, mis vahe on prillil ja prillil, siis esmakasutajal puuduvad kogemused ja teadmised. Optometristi töö on soovitada maksimaalselt head ja mõistliku lahendust,“ kõneleb Kont.

Mis vigu tehakse prillide ja prilliraamide valimisel?

Lähtudes oma pikaaegsest kogemusest, on Kont kursis vigadega, mida tihti raamide valikul tehakse. „Tavaliselt kiputakse valima kitsast raami. See tähendab, et prilliraamidel langeb pinge esiosale ja prillid peast võttes on oimukohtadel korralikud vaod. Mõnel prillikasutajal on seal juba aastatega väikesed deformeerunud vaod. Plastikraamid peavad ilusti ninal olema, et ei tekiks valest toetuskohast punaseid laike või ebamugavustundest peavalu,“ loetleb asjatundja. Vahetevahel kiputakse valima suuremat suurust raam ja loodetud tulemus ei vasta hiljem kahjuks ootustele. Kondi sõnul on märkimist väärt ka prillisanga pikkus. „Juhul kui on metallsangad, saab need ilusti lühemaks teha, et need ka pärast toosi mahuksid. Halvem on lugu, kui sangad on liiga lühikesed,“ sõnab ta.

Loomulikult tekib küsimus, kuidas ikkagi valida enda näole sobiv prilliraam. Kuigi võtmeks on optometristiga konsulteerimine, saab siiski mõned üldised nõuanded anda. „Raami valimise puhul tuleb vaadata näokuju ja seda, millist tulemust soovime. Kui meil on kandilisem nägu ja tahame seda rõhutada, siis valida kandilisem prill. Kui eelistame pehmendada oma näokuju, siis pigem ümaramad prillid,“ toob Kont välja.

Miks eelistada värvilisi raame

Kuigi kõige klassikalisem ja sagedasem raamivärv on jätkuvalt must, on tänavapildis üha enam näha ka värvilise raamiga prille. „Värvilised raamid loovad meeleolu ning on alati tunduvalt huvitavamad ja emotsionaalsemad kui ühevärvilised näiteks musta värvi raamid. Vahel on ka ühevärviline raam nagu värviline, sest erinevad struktuurid raamil loovad valgusega erinevaid toone,“ leiab Jaanika Kont. Tema hinnangul võiks olla kodus erinevate raamidega prillipaare, mida kasutada kui kingi - igaks olukorraks uus ja huvitav raam.

Loomulikult tuleb värvid välja kanda. Näiteks pruunisilmsetele inimestele soovitab optometrist punaseid raame, sest need jäävad efektsena. „Lapsed lausa nõuavad värvilisi raame, sest nemad ei ole veel kammitsetud standarditest, mis kasvades meile tekivad,“ lisab ta.

Prilliraame ja- klaase on aeg-ajalt vaja vahetada

Jaanika Kont võrdleb prille tinglikult riietega – kui rõivaid on meil mitu paari, siis miks ei võiks olla prille erinevateks otstarveteks? Seda enam, et prillid on aktiivses kasutuses ning iseenesest mõistetavalt need kuluvad. „Kui kasutame prille igapäevaselt, siis mõistlik oleks raami vahetada kahe aasta tagant, sest selle aja jooksul muutub ka natuke nägemine ning materjal kulub ja vananeb. Ninapatjade vahetuse võiks ette võtta kord aastas või iga kuue kuu tagant. Kõik sõltub, kui palju higistame või meigime,“ seletab ta. Üldiselt on aga nii, et meie kliimas peavad paremini vastu metallraamid.

Kui juba raame vahetada, siis võiks mõelda ka uutele prilliklaasidele. Prilliklaaside vahetus võiks toimuda iga kahe või kahe ja poole aasta tagant – see sõltub nägemise muutusest ja prillide eest hoolitsemisest. „Kui me puhastame prille kuivalt ja saame sinna kriimud, siis ilmselt nii kaua kasutada ei saa,“ osutab Kont.

Aeg-ajalt pöördutakse optometristi poole küsimusega, kas olemasolevasse raami on võimalik panna uued klaasid. See sõltub iga raami üldisest seisukorrast, kuid ka kasutatud prilliraami materjalist (metallraamidega on lihtsam). Tavaliselt on aga nii, et kasutaja tüdineb oma raamidest mingi aja jooksul ja soetab ikkagi uued. „Plastikraame mõjutab kõige rohkem vahelduv temperatuur ja muidugi inimese enda higi. Kuna higi on happeline, tuleks igapäevaselt oma prille ja prillisangasid pesta sooja vee ja seebiga. Kui prillidega tehakse ka trenni, siis tasub oma lemmikute eest hästi hoolitseda,“ märgib Kont.

Miks minna optometristi juurde?

Jätkuvalt on paljude inimeste jaoks segane, millal minna silmaarsti ja millal optometristi juurde. Jaanika Kont selgitab: „Arsti juurde tasub minna, kui on näiteks silmapõletik, trauma või mõni haigus, mis mõjutab silma. Optometristi vastuvõtul vaadatakse üle kõik see, mis on seotud nägemise ja silmade tervisega. Kui optometrist tuvastab uuringute käigus midagi, mis ei ole tema kompetents, saadab ta kliendi juba õige spetsialisti juurde.“

Hea tava on käia optometristi vastuvõtul kord aastas, kuid kahe aasta tagant on see lausa vajalik. „Optometrist vaatab üle nägemisteravused, silmade tervise ning annab nõu. Silmade kuivus on aastatega suurenenud, sest oleme rohkem nutiseadmetes, kontorites ja kodudes, kus on konditsioneerid ja põrandakütted. Kõik meid ümbritsev mõjutab meid otseselt. Oluline on, et me teaks, mis seisukorras meie silmad on ja kuidas saame ennast aidata,“ räägib Kont.

Ta rõhutab, et visiit optometristi juures ei tähenda, et sealt peaks lahkuma prillide vajadusega. Vahel on lihtsalt vaja rääkida ka silmade hooldusest ja õpetada, kuidas seda kodus iseseisvalt teha.

Broneeri ka sina aeg optometristi vastuvõtule Silmatera Optikas SIIN!