POOLDAB ISEOLEMIST: Taiwani president Tsai Ing-wen on Hiinale pinnuks silmas.Foto: Vida Press
Juhan Mellik 8. oktoober 2021 18:36

Kindral Chiang Kai-shek ootas viimse minutini. Rohkem kui aasta vedas kodusõjas lüüa saanud rahvuslaste lennuvägi inimesi, varustust ja tehnikat Hiina kagurannikust 160 kilomeetri kaugusel asuvale Formosa saarele, mis on tänapäeval paremini tuntud Taiwani nime all. 9. detsembril 1949 lahkus Chiang lõpuks Hiina pinnalt – teadmata veel, et ei naase enam kunagi. Mis saab demokraatlikust Taiwanist, mida Peking peab Hiina igipõliseks osaks? Saare tulevik on aina keerulisem ning pole välistatud, et halva õnne korral võib Taiwani-küsimus sütitada uuele – ja suure – sõja.

Ent põgusalt tagasi ajalukku. Esialgne plaan oli Chiangil hoopis teine: varuda aega, koguda rahvuslike Kuomingtangi vägedega jõudu ja seejärel tungida tagasi maismaale, et riik Mao Zedongi kommunistide käest tagasi võita. Projekt „Rahvuslik Hiilgus“ pidi tooma Hiina tagasi tema õigusjärgsetele valitsejatele, kuid ainult plaani tasandile kogu see uhke kava jäigi. Kommunistide torpeedopaadid uputasid mitu Taiwani dessantlaeva, surma sai sadu rahvuslaste sõdureid. Vastupidi loodetule otsustasid ameeriklased lüüasaanud kindrali unelmat mitte toetada. 1972. aastal võttis ÜRO Hiina Rahvavabariigi oma liikmeks, 1979. aastal sõlmis diplomaatilised suhted Pekingiga ka Washington.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99