Eesti uudised

“Valge manner jääb igavesti kutsuma.” 

Allar Viivik , 30. märts 2001, 23:00
SUUR HULK PINGVIINE: See keiserpingviinide koloonia jäi omal ajal Vello Pargi kaamera ette Mirnõi polaarjaama lähedal merejääl. "Oleksite te selle 15 000 linnu laulu kuulnud," seletab mees. "See on nii meloodiline ja ülev, et unustad kõik muu." Erinevalt keisritest puudub aga väiksematel pingviinidel kaunis lauluhääl. "Midagi varese kraaksumise taolist võib vaid kuulda," meenutab Park.  Vello Park
“Antarktika kutsub igal juhul tagasi,” tunnistab neli talve lõunamandril talvitunud Vello Park. Samas tunnistab kogenud polaarhunt, et sama võib väita mis tahes ekstreemse tegevuse kohta. “Kas teed midagi ühe korra ja hiljem mitte kunagi. Või jäädki seda tegema,” teab Park.

Antarktikas elamine on raske, sest kliima on karm ja väikese seltskonnaga pidev ninapidi koos olek rõhuv. Samas on talvitumine hea, sest nii pika ajaga õpib inimeste iseloomu põhjalikult tundma. “Suurim koduigatsus on jaanipäeva ajal,” mäletab neli talve lõunamandril talvitunud Vello Park. “Edasi on juba parem, sest päike tuleb augusti lõpus silmapiiri tagant välja. Siis on suur päikesepüha.”

Toetab Lennuki kapteni ideed

Üheksakümnendatel juhtis Park laeval Livonia tehtud ökoturismireise Antarktikasse. “Kokku olen sellel mandril elanud üle viie aasta, mis on Eesti rekord,” kinnitab Park. Kuid Venemaal on mehi, kes on töötanud Antarktikas üle kümne aasta.

Ümbersõidul Lõuna-Ameerika lõunatipust tahtis ümbermaailmapurjeka Lennuk kapten Mart Saarso põigata ka Drake´i väina. Ülejäänud meeskond laitis aga plaani maha ning Vello Pargi sõnul tehti õigesti. “Ütlesin Mardile ammu, et ära kiirusta,” ütles polaarhunt. “Küll sa jõuad.”

Vello Park möönab, et Mart Saarso idee Eesti lipu all Antarktikasse minna on tänuväärt plaan ja võib õnnestuda. “Mart on hea organisaator ja hea mereuurija. Töötas omal ajal teaduslaeval Arnold Veimer (hiljem Livonia).”

Sinimustvalge Antarktika

Korduvalt lõunamandril reisinud Park lubab kaptenile reisi korraldamisel igati abiks olla. Reisiks soovitab ta kõvema aluse võtta, sest jahtlaev Lennuk on polaarvete jaoks liiga nõrk ja kipakas.

Jäätükid teevad õhukese plastkere kohe auklikuks. Pealegi on lõunamandri väravaks peetav Drake´i väin väga tormine. Nende kümnete kordade jooksul, mil Park seal seilas, oli väin vaid mõnel korral vaikne.

“Mart tahab viia Eesti lipu lõunamandrile, ent tegelikult on seda juba tehtud. Eestlastest talvitajad ja suvitajad (november-märts) on viinud,” muigab Vello Park. Isegi sügaval sotsialismiajal ütlesid eestlased venelastele, et see on meie oma lipp. 24. veebruaril 1982 tähistati Eesti vabariigi aastapäeva isegi Vostoki jaamas. Venelasest jaamaülem kinkis Pargile tookord purgitäie kirsimoosi. “Ega nemad teadnud, mis vabariigi sünnipäeva me tähistame,” naerab Park nüüd, 19 aastat hiljem.

Eesti lipp läks ka Livoniaga üle lõunapolaarjoone ja peaks siiani jääl olema. Ka on Eesti lipp olemas sealses vapustavalt kaunis looduses: Antarktika sinine taevas, mustad kaljud ja valge lumi annavad kokku meie trikoloori.

Eestlane 85kraadise külma käes

Vostoki jaamas on maailma külmapoolus. “Sain 1982. aastal miinus 85 kraadi kätte. Minu järgmise aasta vahetusmees mõõtis aga maailmarekordiks 89 kraadi,” meenutab Park.

Taolises kohutavas külmas peab inimesel õue minnes mask suu ees olema. Piisaks paarist hingetõmbest, et kops külmuks. Tekiks turse ja põletik, mis võib lõppeda surmaga. Mõned mehed käisid Vostokis ilma maskita õues ja võitlesid hiljem oma elu eest. Surma vältimiseks toimetati nad lennukiga teise uurimisjaama.

Kokteil Vostoki moodi: 78kraadine piiritusesegu

Antarktika meestel on tavaks juua just nii kanget kokteili, kui suurel laiusel uurimisjaam asub. Lõunapooluse mehed joovad piiritust paljalt, sest seal laiuskraade pole. Palja piirituse joomine aga kõrvetab mao läbi ja tekitab maohaavasid. Uurimisjaam Vostok asub 78 laiuskraadil. Seepärast lisavad uurijad piiritusele mitmesajameetrisest sügavpuuraugust võetud jääd ja vett. Uurijad nimetavad seda “Vostotšnaja” ehk Idakokteil. Jää vanus võib puuraugus olla mitmekümneid tuhanded aastad. “Nelja kilomeetri kõrgusel seda juua on ohtlik,” meenutas Park. “Mõne sõõmuga hakkas mõjuma ja palju ei saanud kanget kraami tarbida.” “Üldiselt võetakse Antarktikas alkoholi külmarohuks, ajudeta olekusse ei joo ennast keegi,” kinnitavad Antarktika-uurijad ja kurdavad: “Samaka ajamise vältimiseks valvatakse suhkru- ja pärmivarusid eriti hoolikalt.”

SL Õhtuleht

Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas

* 1957-58 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval Ob tollal 26aastane Ivar Murdmaa.

* Samal aastal viibis ekspeditsioonilaeval Kooperatsija kirjanik Juhan Smuul. Muljete põhjal kirjutas ta “Jäise raamatu”, mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia.

* 1963-65 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas Amundsen-Scott virmaliste uurija Henn Oona. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes lõunapoolusel käinud.

* 1967-68 talvitus samas jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona.

* 1963-64, 1967-68 ja 1972-73 töötas seismoloogina Novolazarevskaja jaamas geoloog Anatoli Norman.

* Aastatel 1965-68 ja 1968-70 talvitus Molodjoznaja ning Bellingshauseni jaamades Enn Kreem. Lõunanaabri muljete põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut.

* 1968-70 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznaja jaamas Andres Tarand , hilisem keskkonnaminister, peaminister ja

Riigikogu

saadik.

* 1968-69 töötas sesoonrühmas filmimees Andres Sööt. Koos manalamees Mati Kasega väntas ta lõunamandril filmid “Jääriik” ja “Enderby valge maa”.

* 1971-72 talvitus Molodjoznaja jaamas meteoroloog-aktionometristina Jaak Lembra. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana Leo Saul.

* 1971-72 ja 1982-84 talvitus roomikmasinate mehhaanikuna Molodjoznaja ning Novolazarevskaja jaamades Ivan Zevnerov.

* Ainsana eestlastest on neli korda Antarktikas talvitunud Vello Park . 1972-74 oli ta Molodjoznaja jaamas meteoroloog, 1975-77 ja 1977-79 Mirnõis aerometeoroloog ning 1981-83 Vostokis meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam, mehed jäid kütte ja valguseta. Kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös, Vello Park sai vapruse eest Tööpunalipu ordeni.

* 1983-84 ja 1987-88 oli sesoonses rühmas geograaf August Loopmann.

* 1972-73 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznajas Enn Kaup. Kolm aastat hiljem talvitus ta Novolazarevskajas, hiljem tegi sesoonseid uurimistöid mitmel Antarktika veekogul.

* 1981-83 oli Mirnõis ja 87-88 Molodjoznajas aeroloog-geograaf Rein Männik.

Kokku on läbi aegade Antarktikas, Antarktises või selle rannikuvetes viibinud umbes 30 eestimaalast või eestlast.

Kogumiku “Nabakirjad”, Eesti Kirjarahva Leksikoni ja polaarklubi Internetilehekülje andmed

Kas Lennuk 2: Eesti ise antarktika ekspeditsioonile?

“Eestis on olemas mere-, polaar- ja atmosfääriuuringute kogemus, mida pole vaja häbeneda,” kirjutas kuu aega tagasi Eesti Päevalehes Lennuki kapten Mart Saarso . “Lähiajal loodame lõplikult tõestada, et ka väikese alusega suudame purjetada kaugetele ja tormistele meredele.”

Saarso sõnul on Eesti liitumas Antarktika lepinguga. Vaja on tahtmist, raha ja tööd ning teoks võib saada Eesti Antarktika ekspeditsioon. Antarktis ja seda ümbritsev Lõunaookean on maailmajagu, mis mõjutab globaalse kliima kujunemist kõige enam ning on seetõttu ja tänu rahvusvahelisele lepingule kujunenud omamoodi rahvusvahelise keskkonnaalase töö areeniks. Antarktis on eikellegi maa, seega ka meie maa ja “meite meri”.

Tänaseks on Lennuk oma ümbermaailmareisi lõpetanud. Meeskond õnnelikult Eestis ja esimene lühike puhkus läbi. Kas ja millal Antarktika teekond jalge alla võetakse, pole veel teada. “Enne nelja-viite aastat ei saa Eesti Antarktika ekspeditsioonist küll asja,” rääkis Mart Saarso SL Õhtulehele Lennuki naasmise ajal. “See vajab korralikku ettevalmistamist ja planeerimist.”

Ja kas kaugele lõunamandrile just Lennuki mehed sõitma peavad? Ehk võtavad asjast tuld mõned teised hakkajad mehed? Miks mitte. SL Õhtuleht püüab neile ja lugejatele olla toeks, pakkudes omalt poolt väikese ülevaate jäise mandri loodusest, uurimisest, eestlastest jääriigis ja igapäevaelust.

Lõunamandri avastamislugu

* Antarktis avastati hulga hiljem kui teised mandrid. Seda, et kusagil lõunas on tundmatu jäine manner, oletati aga mitu sajandit.

1772. aastal suundus Lõunamandri otsinguile Inglismaa ekspeditsioon meresõitja James Cooki juhtimisel. Cook purjetas suurtel lõunalaiustel üle kolme aasta, jõudes kahel korral Antartika lähedale (umbes 300 kilomeetri kaugusele). Ekspeditsiooni teekonna tõkestas aga jää.

* Jõudnud tagasi kodumaale, teatas James Cook: “Ma olen kogu Lõunamere suurtel laiustel läbi sõitnud ja teinud seda niiviisi, mis mandri olemasolu võimaluse vaieldamatult ümber lükkab. Kui kunagi ka siin maismaa leitakse, siis vaid pooluse läheduses, meresõiduks kättesaamatus kohas....On tehtud lõpp Lõunamandri edasistele otsingutele...”

* Cooki autoriteet oli Lääne-Euroopa teadlaste ja meresõitjate hulgas niivõrd suur, et kaua aega ei söandanud keegi tema järeldustes kahelda ning edasised meresõidud Lõunamandri otsinguteks katkesid ligi 50 aastaks.

* Alles aastail 1819-21 sooritas spetsiaalselt selleks varustatud Vene ekspeditsioon laevadel Mirnõi ja Vostok Saaremaal sündinud Fabian Bellingshauseni ja venelase M. Lazarevi juhtimisel reisi ümber tundmatu mandri, jõudes viiel korral ranniku vahetusse lähedusse ning avastades seal 29 saart.

16. jaanuaril 1820, mil ekspeditsioon jõudis esmakordselt mandri rannikuvette, loetakse Antarktise avastamise kuupäevaks.

* Umbes samal ajal olid Antartikas USA ja Briti vaalapüüdjad Palmer (USA) ja Dovies (Briti). Neidki, eriti Palmerit, loetakse samuti Antarktika avastajateks.

* Praegu on Antarktika rahumeelseks uuringuteks kõikidele riikidele valla, sest manner ei kuulu kellelegi. Seal võib teha uuringuid ja ekspeditsioone, vastava lepingu kirjutasid 1. detsembril 1959 Washingtonis 12 riigi esindajad.

200 000 aastat vana jää

Ligikaudu 98% Antarktikast katab tohutu jääkilp, mis on keskosas paiguti 4-5 kilomeetrit paks. Väheseid jääta alasid kutsutakse oaasideks. Jääkilbi alumiste kihtide vanuseks hinnatakse vähemalt 200 000 aastat.

Jää tohutu massi tõttu asub enamik mandri pinnast allpool merepinda. Kohati on maismaa ookeanitasemest 2,5 kilomeetrit allpool.

Maailma külmapoolus Vostoki jaamas

Maailma põhja- ja lõunapooluste ümbrused on kõige külmemad paigad. Antarktika on veelgi külmem kui Arktika, sest seal on manner.

Antarktise rannikualadel on kõige soojema kuu keskmine temperatuur nulli lähedal, sisemaal ei tõuse aga kraadiklaas naljalt üle -30 külmakraadi. Kõige soojem kuu on lõunapoolkeral jaanuar, kõige külmem aga juuli.

Talveperioodil on rannikualade keskmine temperatuur -20 ringis, sisemaal aga koguni -70 kraadi.

Sisemaal asub ka maakera kõige külmem paik, mida nimetatakse maakera külmapooluseks. Madalaim temperatuur - 89,2 mõõdeti Venemaa (tollal Nõukogude Liidu) uurimisjaamas 1983. aasta 21. juulil.

Antarktika taimestikust ja loomastikust

* Valdavalt puuduvad Antarktise siseosades taimestik ja loomastik täielikult.

Sisealadel on mõningatesse kohtadesse rajatud polaaruurimisjaamu, kus teadlased tegelevad ilmavaatluste ja looduse uurimisega. Sellistesse uurimisjaamadesse veetakse eluks vajalik varustus kohale lennukite ja mootorsaanidega.

* Taimestik on rikkalikum rannikuäärsetel aladel, niinimetatud Antarktise oaasides, kus püsivat lumikatet pole. Siin suudavad ellu jääda vaid mitmesugused samblad ja samblikud.

* Sarnaselt Arktikale peitub ka Antarktikas elu peamiselt vees. Seal on palju soojem kui sisemaal. Toiduahela alus on siingi plankton, mida leidub piisavalt. Planktonist toituvad nii pisikesed vähilised kui ka maakera suurim elusolevus sinivaal.

Sinivaal võib kasvada kuni 30 meetrit pikaks ja kaaluda kuni 150 tonni. See on ligikaudu võrdne 50 elevandi kaaluga.

* Pisikestest vähilistest toituvad omakorda väiksemad kalad, kes on omakorda toiduks suurematele kaladele, hüljestele ja pingviinidele.

* Kalasid on Antarktika vetes siiski vähem kui Põhja-Jäämeres. Selle põhjus on suurte jõgede suudmealade puudumine, kus kalad kudeda saavad. Lisaks kaladele elavad rannikumeres korallid, meriroosid ja umbes 300 liiki käsnasid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee