Peaminister Kaja Kallas ütles riigikogu ees, et valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve aitab hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majandust ja riigi jätkuvat arengut.

Kallas rõhutas, et Eesti majandus on tugev ja jõudnud tagasi sellele tasemele, kus olime enne koroonakriisi algust.

Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti SKP-st, mida on protsendipunkti võrra vähem tänavusest tasemest. Valitsussektori võlakoormus on järgmisel aastal 6,36 miljardit eurot ehk 19,7 protsenti SKP-st, mida on pea 5 protsendipunkti vähem kui kevadel hinnatud.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on -2,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on 0,8 protsendipunkti parem tulemus kui kevadel planeeritud. Nominaalne positsioon on -2,2 protsenti SKP-st, millega Eesti vastaks juba järgmisel aastal Euroopa Liidu eelarvereeglitele, mis on COVID-19 kriisi ajaks ajutiselt peatatud.

2022. aasta riigieelarve prioriteedid

Tervisekriisist väljatulek ja eesliinitöötajate palgatõus

Järgmisel aastal kasvavad meditsiinitöötajate, õpetajate, politseinike, päästjate ja kultuuritöötajate palgad. Valitsus tagab riigieelarves meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokkulepitud tervishoiutöötajate palgatõusu – arstide ja õdede miinimumtunnitasu üle 7 protsendi ning hooldustöötajatel üle 9 protsendi. Samuti tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palk õendustöötajatega samale tasemele.

Õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 7,3 protsenti, kokku läheb palgatõus maksma 30 miljonit eurot. Pea sama palju tõuseb ka kultuuritöötajate palk. Eesliini politseiametniku miinimumpalk tõuseb ligi 5 protsenti ja päästja miinimumpalk pea 12 protsenti – palkade tõusuks suunatakse siseturvalisuse valdkonda kokku 11,7 miljonit eurot.

Kooliõpilaste õpilünkade tasandamiseks planeerib valitsus järgmisesse aastasse 12 miljonit eurot. Laste huvihariduse paremaks kättesaadavuseks eraldatakse kohalikele omavalitsustele täiendavalt 10 miljonit eurot.

Toetus Eesti filmide tootmiseks ja levitamiseks kasvab kahe miljoni euro võrra.

Kolm miljonit eurot suunatakse laste vaimse tervise keskuste arendamisele, kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamisse, toetus leiab ka kogukonna psühholoogide teenuste rahastamine omavalitsustes.

Liikumisharrastuse edendamiseks on riigieelarvesse lisatud 600 000 eurot, et viia ellu rahva liikumist soodustavad ettevõtmisi, sest vähene liikumisaktiivsus on Eesti ühiskonnas üks suuremaid terviseriske.

Ühekordselt eraldatakse 16,1 miljonit eurot vaktsineerimise tasustamiseks ja ajutiste vaktsineerimiskeskuste töö korraldamiseks, vaktsineerimise valmisolekutasuks, mobiilsete vaktsineerimiskabinettide tööks, vaktsineerimise tulemustasuks ja helistamisteenuseks. Riik peab oluliseks, et vaktsineerimine oleks epideemia lõpuni kõigile Eesti inimestele tasuta.

Vanaduspension kerkib järgmisel aastal 590 euroni kuus. Valitsus otsustas täiendavalt tõsta üksi elava pensionäri toetuse 115 eurolt 200 eurole.

Teadus- ja arenduskulud

Valitsus suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamist kokku 40 miljoni võrra, mis on vajalik selleks, et valdkonna rahastus püsiks 1 protsendil SKP-st. See tähendab, et lisaks kevadel RES raames eraldatud 11,3 miljonile eurole leiti sügisel valdkonna rahastamiseks juurde 29,5 miljonit eurot. Kokku tähendab see teadus- ja arenduskulusid ligikaudu 300 miljonit eurot.

Täiendavast rahastusest liigub teadussüsteemi toimimise kindlustamiseks haridus- ja teadusministeeriumi kaudu 16,3 miljonit, ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks suunatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu 16,3 miljonit eurot ning valdkondlike poliitikate teadmistepõhiseks kujundamiseks 8,2 miljonit eurot.

Digiriik ja küberturvalisus

Täiendavalt 30 miljonit eurot eraldatakse digiriigi ülalhoidu ja küberturvalisuse tagamisse. Rahastusega tagatakse digiriigi baasteenuste ülalhoid, oluliste infosüsteemide jätkusuutlikkus ja vähendatakse info- ja küberturbe riske.

Täiendavalt planeeritakse 10 miljonit eurot Euroopa Liidu taaskäivitusrahastust viimase miili kiire internetiühenduse investeeringuteks.

Riigi julgeolek ja kaitsekulud

Kaitsekulud jõuavad Eesti ajaloo kõige kõrgemale tasemele. Riigikaitsele suunab valitsus võrreldes tänavuse riigieelarvega 104 miljonit eurot rohkem ja kaitsekulud jõuavad rekordilisele tasemele – 750 miljoni euroni, ületades 2,3 protsenti SKP-st.

Kestlik, süsinikuneutraalne ja ressursitõhus ringmajandus

Riik on võtnud suuna on jätkusuutlikumale tootmisele ja tarbimisele ning jäätmekäitluse arendamisele, et materjale saaks võtta ringkasutusse. Ettevõtted saavad taotleda toetust jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks ja kohalikud omavalitsused liigiti kogutud jäätmete taristu arendamiseks. Nende toetuste maht kokku 4,5 miljonit eurot.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute müügitulude arvelt on planeeritud toetada vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu kokku 10 miljoni euro eest, millest 2022. aasta toetuse maht on 8 miljonit eurot.

Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks algab olemasoleva raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga kõikidesse suurematesse jaamadesse. Ühtlasi jätkuvad Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevused ning teised suuremahulised teede ehitus- ja hooldustööd.

Riigireform

Järgmisel aastal jätkub riigisektori tõhusamaks muutmine, sarnaste tegevuste ühendamine ja tugiteenuste korrastamine. Kõikide valitsemisalade peale kokku hoitakse kokku ligikaudu 50 miljonit eurot tööjõu- ja majanduskulusid, mida on ligikaudu 10 miljoni euro võrra vähem kui kevadel planeeritud. Kokkuhoiuülesannet vähendati siseturvalisuses ja sotsiaalvaldkonnas.

Kohalikud omavalitsused

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab järgmisel aastal üle 100 miljoni euro. Elamumajandusse on plaanitud 2022. aastal ligikaudu 58 miljonit eurot, millega valitsus toetab muu hulgas nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist.