Eesti uudised

Terviseamet esitab konkreetsed ettepanekud 8. oktoobriks

VIDEO | Mari-Anne Härma: tuleb kaaluda koolidele koormava testimise lõpetamist (65)

Toimetas Elis Kusma, 29. september 2021 10:55

Mari-Anne Härma

Foto: Kuvatõmmis terviseameti pressikonverentsilt.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ning Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja koroonaviiruse seireuuringu juht Ruth Kalda andsid pressikonverentsi, kus anti ülevaade COVID-19 hetkeolukorrast ja vaktsineerimise seisust.

Samal teemal

Mari-Anne Härma sõnul on haiglaravil 208 inimest, kellest enamus on vaktsineerimata. Nakatunute arvud on olnud prognoositust kõrgemad, mistõttu nakatumise poolest liigutakse kõrgele riskitasemele, aga haiglate koormuse poolest veel mitte. Nakatumine levib praegu laste ja lapsevanemate seas. 60+ vanuserühmas, kus vaktsineerituid on 70%, on raskelt haigestumine madalam. Et Eesti-üleselt haiglakoormuse kasvu pidurdada, tuleb keskenduda Tallinnale ja Harjumaale, kus nakatumine on kiirenenud.

9,24% kõigist nakatumistest toimusid koolides. 94% alla 18aastaste haigestumistest on kulgenud sümptomitega. Kuna koolide jaoks on testimise korraldamine väga koormav, tuleb laste isolatsiooni ja testimise strateegia üle vaadata.

Kolmandas viiruselaines tuleb taluda kõrgemaid nakatunute arve, kuid seda eeldusel, et haiglad peavad koormusele vastu. Härma sõnul tuleb üle vaadata isolatsiooni ja testimise strateegiad, uued ettepanekud koostatakse 8. oktoobriks.

Haigestumise tase ületab varsti terviseameti võimekust, mistõttu vähendatakse sellest nädalast osale järelevalvele suunatud tähelepanu. Sellest on mõjutatud maskide ja toitlustusasutuste kontroll, mis ei katke, kuid need jätkuvad terviseameti teiste koostööpartnerite suuremal toel. 

Kõrgema vaktsiiniga hõlmatusega hooldekodudes kestavad nakatumiskolded lühemat aega.

Minister Tanel Kiige sõnul on antikehade tase Eesti ühiskonnas märkimisväärselt kõrge – ligi 80% täiskasvanud elanikkonnast. Läbipõdemise teel antikehade omandamine on siiski riskantne, minister soovitab vaktsineerida. Üleriigiliselt on vaja saavutada 70% hõlmatus, siis saab hakata üleriigilisi piiranguid leevendada. Kõige suurema kaitstusega on eakad – 60+ elanikkonna seas on antikehad olemas 85%, vaktsiiniga hõlmatus on 73%. See aitab haiglaravi koormust alla tuua.

Kiige sõnul tuleb kriisi ajal toetada tervishoiutöötajaid, kollektiivlepingutega on kokku lepitud neile palgatõus sel ja järgmisel aastal. Palk tõuseb 7–8% võrra. Vajaliku lisaraha tuleb sotsiaalmaksu laekumise arvelt. Muid raviteenuseid selleks vähendada ei tule.

2022. aastasse pikeneb ka haiguspäevade hüvitamine praegu kehtiva korra järgi.

Tõhustusdooside osas arutelud käivad, et varsti võimaldada kolmandate doosidega vaktsineerimist riskirühmadele.

Tartu ülikooli professor Ruth Kalda rääkis, et hetkel on 0,9% täiskasvanud elanikkonnast nakkuskandjad. Hospitaliseerimise näitajaid on võrreldes veebruariga vähemalt kaks korda madalamad, mis on saavutatud tänu vaktsineerimisele. Nakkus on enam levinud keskealiste ja noorte seas. Piirkondadest on nakkus levinud enam Lõuna-Eestis ja vähem saartel. Ida-Virumaal on suur osa immuunsusest saavutatud haiguse läbipõdemise teel. Vaktsineeritud on andnud positiivseid testi tulemusi kolm korda vähem kui need, kes pole vaktsineeritud.

Antikehad on 77% täiskasvanud elanikkonnast. Hiiumaal on 90% ja Saaremaal 80% inimestest antikehad olemas, ka Ida-Virumaa on võrreldav keskmisega. Antikehade tase on madalam Lõuna-Eestis. Erinevus piirkondade vahel võib ulatuda 20 protsendini.

Kui immuunsus jõuab 85% juurde ja järgi jõuaksid ka madalama tasemega piirkonnaga, siis see oleks viiruse detlatüve vastu arvestatav kaitse.

Küsiti koolides testimise kohta ja kas soovitada distantsõpet kohtades, kus on väga kõrge nakatumine. Härma ütles, et see oleneb haiglaravi koormusest – distantsõppe soovitamine pole välistatud. Kui nakatumine on kooli toodud, siis see üldjuhul väga palju edasi ei levi. Kuna paljudel õpilastel on sümptomid, siis asümptomaatiliste laste testimine pole väga suure kasuteguriga. Terviseameti ettepanek tuleb suunas, kas koolidele koormav testimine tuleks lihtsalt ära lõpetada.

Õhtuleht küsis, miks ei võimaldata vaktsineerimist siin ajutiselt viibivatele turistidele. Kiige sõnul pole seda üldiselt ka teistes riikides rakendatud, kuna vaktsiinid on enamasti kahedoosilised ja tekiks küsimus, kas mõlemad doosid saadakse ühest kohast. Lisaks on vaktsiine rahastatud niimoodi, et riigid pakuvad neid reeglitekohaselt vaid oma elanikele, mitte ei müü neid näiteks edasi. Kuna varsti hakatakse tegema riskirühmadele kolmandaid doose, siis pole riigis ka märkimisväärset vaktsiinide ülekatet. Eesti elanikud ootavad Kiige sõnul seda, et kui me laename näiteks Hispaanialt doose, siis need on mõeldud ikkagi Eesti elanikele. Olukord võiks muutuda järgmisel aastal.

Küsiti, kas teatud sektorites töötavatele inimestele peaks vaktsineerimine muutuma kohustuslikuks. Kiik rõhutas, et Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik ja seda soodustatakse toetusmeetmete abil. Haridusvaldkonnas Kiik vaktsineerimiskohustust ei toeta, kuid tervishoiuvaldkonnas peab seda mõnel juhul põhjendatuks, näiteks kiirabis ja hooldekodudes. Minister sõnas, et kui ta oleks ise hooldekodu omanik, siis ta nõuaks oma töötajatelt vaktsineerimist.

Samal teemal

27.08.2021
Vaktsineerimise infotund: kõik, mida oled tahtnud teada koroonaviirusest ja sellega võitlemisest
23.08.2021
VIDEO | Tanel Kiik: vaktsineerimine peab jääma tasuta kättesaadavaks kuni pandeemia lõpuni
15.08.2021
VIDEO | Härma: terviseamet ei soovita koole distantsõppele viia