Mõeldes Euroopa Liidu toetustele tulevad esimesena pähe suured maanteed ja liiklussõlmed. Tegelikkus on aga palju mitmekesisem. 2021. aasta juuli lõpu seisuga on toetatud 37 556 projekti. Toetuse saajate ühes otsas on küll hiigelprojektid, haiglad, tervisekeskused ja riigigümnaasiumid, kuid teises otsas väikesed kohalikud ettevõtmised šokolaadikodadest pillirootöötluseni, mis on teoks saanud just tänu Euroopa Liidu toetustele.

Tuhande elaniku kohta on Eesti muuseumikülastajate arvu poolest Euroopa tipus. Selle põhjuseks pole mitte niivõrd eestlaste ülisuur huvi ajaloo vastu, vaid see, et meie muuseumite ekspositsioon on muutunud kaasahaaravaks ja interaktiivseks. Need maailma tipptasemel ekspositsioonid, mis lähevad korda igas vanuses külastajatele ja pakuvad mitmekesist uudistamist, on suures osas valminud just tänu Euroopa Liidu toetustele – Proto avastustehasest Tallinnas kuni Reegi majani Värskas, Tuuletorni elamuskeskusest Hiiumaal kuni Narva muuseumini.

Toetuste mõju eri piirkondadele

Eurotoetuste abil on uue hingamise saanud mitmed väikelinnade keskväljakud ja linnasüdamed, rajatud on promenaade, mis võimaldavad jalutajail mereriigi staatust turvaliselt ja kaunilt nautida. Kui sa juhuslikult pole viimastel aastatel sattunud Lõuna-Eestisse, siis Võru ja Valga pakuvad kindlasti avastamisrõõmu, niisamuti tänavu avatud Sillamäe promenaad. Valga keskväljak on unikaalne ka maailma mastaabis – ühelt poolt on tegemist linna keskväljakuga, teiselt poolt riigipiiriga. Soovi korral saab seal kiikuda üle Eesti-Läti piiri.

Piirkondade lõikes on enim toetusi ühe inimese kohta saanud just väiksemad kohad. Tallinna ja Harjumaa inimesed on ellu viinud küll kõige enam projekte ja seega on sellesse piirkonda investeeritud suur osa eurotoetustest, kuid ühe elaniku kohta on Harjumaa saanud toetust 2854 eurot, tabeli tipus trooniv Järvamaa aga 5478 eurot elaniku kohta. Palju ei jää maha ka Hiiumaa.

See statistika näitab väga ilmekalt, et Euroopa Liidu toetus jõuab ka väiksematesse kohtadesse ja aitab kaasa terve Eesti arengule.

Miljardid Eesti tuleviku heaks

Euroopa Liidu investeeringud Eestisse jätkuvad ka tulevikus. Kuni 2027. aastani investeerib Euroopa Liit struktuurifondide, taasterahastu ja kiire kriisiabi fondi (REACT-EU) kaudu Eestisse veel täiendavalt 4,47 miljardit eurot.

Struktuurifondide eesmärkideks on sõnastatud nutikam, rohelisem ühendatum, sotsiaalsem ja inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek Ida-Virumaal põlevkivitööstuselt muudele majandusharudele. Taasterahastu keskmes on olulisemad investeeringud seotud rohe- ja digipöördega, kuhu kavatsetakse suunata üle 600 miljoni euro. Fookusesse on võetud uuenduslik rohetehnoloogia, säästlik transport ja elamumajandus, digivaldkonnas on plaanis jätkata kvaliteetse internetiühenduse tagamise projektidega, mis aitaks inimestel töötada kõikjal üle Eesti ega sunniks kolima pealinna ümbrusesse.

REACT-EU vahendeid kasutatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks. Selle toel korraldatakse vaktsineerimist, testimist, reovee seireuuringuid, rahastatakse haiglates isolatsioonipalatite loomist ning koolitatakse tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajaid. Lisaks toetatakse majanduse elavdamist – turismisektorit ja ettevõtlust laiemalt.

Täpsemat infot uue eelarveperioodi toetuste ja eesmärkide kohta leiad Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt www.rtk.ee.