„Digitaalne toimik peaks lihtsustama kohtu tööd ning vähendama ajakulu, mistõttu tuleks digitaalsele toimikule ülemineku kuupäev seada sõltuvusse nii tehnilistest võimalustest, programmi suutlikkusest kui ka kohtunike koolitusest. Eelnõu põhjal ei saa järeldada, et kohtute töökoormus väheneks ja tööaega oleks võimalik kokku hoida, pigem võib tulla kohtule kohustusi juurde (nt dokumentide digiteerimise ja toimiku tagantjärele digiteerimise kohustus),“ teatas Tartu ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel kirjas justiitsministeeriumile.

„Leiame, et kõigepealt tuleks luua kasutajasõbralik rakendus, mis võimaldaks kohtuasja digitaalselt menetleda sama efektiivselt kui pabertoimikuga ja alles seejärel võiks pabertoimikust loobuda, mitte vastupidi, et kõigepealt loobutakse pabertoimikust ja seejärel vaadatakse, kuidas kohtud asjade digitaalse lahendamisega hakkama saavad. Suur probleem on ka asjaolu, et mahukate asjade avamisel jookseb digitoimiku rakendus kokku või on ülimalt aeglane. Neid puudusi ei ole kõrvaldatud ka uues digitoimiku rakenduses,“ ütleb Pappel.

„Mõjuhinnangus toodud lootus, et digitoimikule üleminek kiirendab asjade menetlust, on ilmselt ekslik. Kohtuasjade lahendamisel ei ole peamine ajakulu tehnilisel tegevusel, nagu printimine või toimiku korrastamine, vaid asja sisulisel lahendamisel. Asja sisulise lahendamise ajakulu, eriti mahukates asjades, kasvab digitoimiku rakenduse halva kasutajasõbralikkuse ja aegluse tõttu tõenäoliselt oluliselt.“

Samuti pole reguleeritud, kuidas on tagatud toimiku taastamine juhul, kui tehnika alt veab.