Eesti uudised

MIS IKKAGI SAAB ELEKTRIHINNAST? Poliitikud ja energeetikaettevõtja vaatasid tulevikku (18)

Toimetas Laura Saks, 28. september 2021 16:54

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, majandusminister Taavi Aas ja Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson rääkisid, kuidas näevad nemad elektrihinna tõusu ja mida tuleks ette võtta.

Foto: Erki Parnaku

Riigikogu ja energeetikaettevõtja arutasid teisipäeval CO₂ kvoodi hinnatõusu mõju üle riigieelarvele ja ühiskonnale. Jutuks tulid taastuvenergia tasude kaotamine, taastuvenergiale üleminek ja gaasihind, mis osalt ka kõrget elektrihinda põhjustab. Arutleti ka, miks Soomes on elekter märksa soodsam ja kuidas mõjutab hinda konflikt Valgevenega.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu märgib, et senised prognoosid elektrihinna kujunemise kohta ei ole vett pidanud ning need ohustavad kõiki Eesti kodutarbijaid ja ettevõtteid, seega kogu meie majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut.

Samal teemal

Reinsalu toob välja, et ettevõtted ja tarbijad maksavad kõrgemat elektrihinda seoses CO₂ kauplemishinna tõusuga ja see raha laekub tegelikkuses täies mahus riigieelarvesse. „Kui tarbijatele koormus kerkib, siis see ei tähenda sugugi, et riigieelarvesse laekuv raha jõuab tegelikkuses tarbijatele tagasi,“ räägib Reinsalu ja lisab, et elektri hinna tõus sellel aastal läheb Eesti tarbijatele maksma prognoositavalt vähemalt 250 miljonit eurot.

Reinsalu ütleb, et elektritootmise varustuskindluse kõrvale on vaja selget seisukohta, mida Euroopa praegune emissioonikaubanduse dünaamika tähendab elektritarbijatele. Reinsalu räägib taastuvenergia tasust, mida praegu tarbijad maksavad. „Meil on võimalus taastuvenergia tasu täies mahus tühistada ja kompenseerida see taastuvenergia tootjatele siis vastavalt riigieelarvelise sihteraldisega, nagu teeb suur hulk Euroopa riike,“ pakub Reinsalu.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu toob taaskord välja, et taastuvenergia tasu võiks riik maksta tarbiaeest. Selleks tuleb raha CO₂ kvoodi tulust.

Foto: Erki Pärnaku

Teiseks märgib ta, et üle tuleb vaadata energiavarustuskindluse tagamine ja Eestis põlevkivienergeetika sulgemisotsus. „Peame kiiresti suurendama ka KredExi toetusi ja lihtsustama toetusmehhanisme elamufondi, sealhulgas eramute energiatõhususe suurendamiseks ja lokaalse energia tootmise edendamiseks,“ selgitab Reinsalu.

Taastuvenergiat tuleb arendada

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul oli erakordselt ilus suvi, mitte üksnes Eestis, aga ka Skandinaavias ning sademete vähesus tähendas seda, et Norra hüdroelektrijaama tammide taga kogunes vett tavapärasest vähem. Seetõttu tuleb ministri sõnul töös hoida elektrijaamu, mis kasutavad fossiilkütuseid. Samas on käimas majanduse kiire taastumine mitte üksnes meil Euroopas, vaid ka Aasias, Põhja-Ameerikas. Taastumine on tekitanud erakordselt suure energianõudluse ja see omakorda liikvele lükanud ka fossiilsete energiakandjate maailmaturu hinnad. Valitsuse võimuses ei ole kuigi palju globaalsel turul kujunevat fossiilsete kütuste hindu mõjutada. „Elektri hinna kujunemisel on ainsad Euroopa Liidu energeetika- ja kliimapoliitikast sõltuvad komponendid CO₂ heitmekaubanduse süsteem ja meetmed, millega kiirendada taastuvenergia turuletoomist,“ ütleb Aas.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütleb, et kui maagaasi hind odavneb ja vihma sajab nagu varasemalt, siis taastub ka elektri soodne hind.

Foto: Stanislav Moshkov

Hinnasurve põhjuseks on ka kõrge kütuse hind. „Kui maagaasi hind maailmaturul hakkab langema või normaliseerub sademete hulk sarnaseks, nagu see on olnud viimasel kümnel aastal keskmiselt, langeb ka elektri turuhind,“ kõneleb Aas. Tema sõnul on pikaajaline lahendus hinnašoki vältimiseks taastuvenergia. Sellele üleminekuga igapäevaselt ka tegeletakse.

Aasa sõnul oli õige eelmise Eesti valitsuse otsus, hoida Eestis alles ja igal ajal kättesaadav vähemalt 1000 megavatti juhitavat tootmisvõimsust. Ta möönab, et on perioode, kus seda võimsust ei lähe vaja, kuid tänavune aasta näitab selgelt, et esineb perioode, kus me ei saa selleta hakkama.

Valgevene ja Leedu suhted andsid hinnale löögi

Energeetikaettevõtte Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Alliksoni sõnul on Euroopa elektritootmisest umbes 20 protsenti maagaasipõhine. Kui hind tõuseb kõrgustesse, siis hinna määrajaks ongi gaasijaamad.

Ta räägib, et Balti riikides on omad põhjused, mis kergitavad hinda. 2021. aasta novembrist alates on vähendatud tarneid Vene-Valgevene piiridel, sest Leedu ei ole soovinud osta Valgevene tuumaelektrijaama Astravetsi energiat. Teiseks mõjutab hinda, et meie ühendused Lätiga on suuremad kui varem. „Tegelikult Läti ja Leedu on olnud alati vähekene kõrgemas hinnapiirkonnas ja seetõttu hinnad ühtlustuvad. Me ei ole enam Soomega samas hinnaklassis, meie hinnad on mõnevõrra kõrgemad,“ kõneleb Allikson. Ta sõnab, et Soome on olnud iseenesest tulevikku vaatavalt väga tubli. „Nendel hakkab järgmisel aastal käima uus tuumajaam ja on tulemas juurde oluliselt uusi tuulevõimsusi. Nii et ilmselt jääb Soome odavama hinnaga piirkonnaks ka edaspidi.“

„Kõik, mis tõuseb, hinna mõttes, ilmselt ka langeb,“ sõnab Allikson ja selgitab, et pikas perspektiivis eeldatakse, et Põhjamaades tuleb juurde elektriühendusi, hinnad ühtlustuvad eri piirkondade vahel ja pikaajaliselt nähakse hinnataset endiselt madalamalt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee