Foto: Pixabay
Toimetas Elis Kusma 28. september 2021 14:04

Kaheksa krüptoteenuste pakkuja hinnangul venitab rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv Rahapesu Andmebüroo (RAB) virtuaalvääringu teenuste osutajatele tegevuslubade väljastamisega, mistõttu pöörduvad nad riigi vastu kohtusse.

Krüptoettevõtteid esindava advokaadibüroo FORT advokaat Tõnis Loorits selgitas, et rahandusministeeriumi haldusalas tegutsevale Rahapesu Andmebüroole tuleneb seadusest väga selge kohustus viia loamenetlused resultatiivse lõpuni hiljemalt 120 päeva jooksul. See tähendab, et selleks tähtajaks peab läbi põhjendatud menetlustoimingute olema selge, kas taotluse esitanud ettevõte vastab seaduses sätestatud nõuetele või mitte. Seetõttu puudub mistahes õiguslik alus menetluste „ajutiseks peatamiseks“. 

„Kohati on tunne, et möödunud eriolukordadest tingitud praktika on jätnud oma jälje ka eriolukorrajärgsele ajale, kus täitevvõimu esindajad koos nende allasutustega soovivad astuda seadusandja rolli,“ imestas Loorits. „RAB on üksnes seaduse rakendaja, mitte uute reeglite looja. Samuti ei saa seadust eiravaid soovitusi või ettepanekuid teha rahandusminister,“ jätkas ta.

Loorits lisas, et kui riik on asunud seadusest mööda minema, ei jäägi turuosalistele muid võimalusi kui enda õiguste kaitseks kohtusse minna. „Tänaseks on pöördunud, ja ilmselt pöördub tulevikus veel, kohtusse hulk tegevusloa esmataotlejad, kelle õiguste riive on hetkel kõige vahetum. Edasised tegevused valdkonna ümberreguleerimisel puudutavad aga ilmselt juba oluliselt laiemat isikute ringi. Kehtivaid tegevusloa omajaid on üle 400 ning eksisteerib suur tõenäosus, et valdav enamik neist on lõpuks sunnitud samuti pöörduma riigi tegevuse vastu kohtusse, et kaitsta oma seadusest tulenevaid õiguseid,“ sõnas Loorits.

MTÜ Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse esimees Raido Saare sõnul on kahetsusväärne näha, kuidas isegi kehtivas tegevusloas muudatuse tegemist, mis on seadusega pandud kohustus, ei saa menetletud enne tähtaja kukkumist või vahel isegi mitu kuud hiljem. „Rahapesu Andmebüroo peaks eelkõige ise pidama kinni seadustes ettenähtud tähtaegadest ja heast menetlustavast ning suhtlema kontakti otsivate ettevõtetega heas usus. Vähemtähtis ei ole ka riigi õiguskindluse kuvand Eestist väljapoole. Ilma selleta kaovad investeeringud, sest kaalul on riigi usaldusväärsus.“