Eesti uudised

VIDEO | Tanel Kiik: vaktsineerimine peab jääma tasuta kättesaadavaks kuni pandeemia lõpuni (53)

Toimetas Elis Kusma, 23. september 2021 11:55
Foto: Tiina Kõrtsini

Valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et valitsus saavutas põhimõttelise kokkuleppe riigieelarve osas. Eelarveauk on vahepealsetel aastatel päris suureks läinud, mistõttu olnud tegemist raske ülesandega. Tuleva aasta riigieelarvel on kolm põhisuunda: esiteks tuuakse riigikulud kontrolli alla ja jätkatakse riigireformi elluviimist; teiseks tegutsetakse paremini hoitud Eesti nimel: palgad tõusevad õpetajatel, politseinikel, päästjatel, ka sotsiaaltoetused kasvavad järgmisel aastal, samuti tervishoiukulud ja suureneb tähelepanu eri piirkondadele, eriti Ida-Virumaa probleemidele. Eraldi raha on mõeldud Covid-kriisi ületamiseks. Viimasest tulenevalt tuleb tegeleda õpilünkade, inimeste vaimse tervise ja perelepitusega ning koolides käivitub mahetoidu programm. Kolmas suund on riigi kiire ja jätkusuutlik areng. Aktsiisitõusud tuleb järgmisel aastal ära jätta, täiendavalt rahastatakse teadus- ja arendustegevust. Samuti suurenevad kaitsekulutused.

Õpetajate palgafond suureneb 5% senise kokkulepitud 3% asemel. Kulude kokkuhoid on vajalik pikas perspektiivis, et riigi pidamine oleks jätkusuutlik.

Kuivõrd hinnatõus on Kallase sõnul olnud väga kiire, siis tuleb ära jätta EKRE plaanitud aktsiisitõus järgmisel aastal. Lisaks toetab valitsus Eesti filmi ja kultuuri.

Kallase sõnul tuleb investeerida digiriigi vundamenti, kuhu läheb ligi 30 miljonit eurot.

Valitsuse istungil kiideti heaks perelepituse eelnõu, mille eesmärk on, et vanemad saaksid teha kokkuleppeid lapse edasise elukorralduse osas ilma kohtusse pöördumata.

Samuti kiideti heaks konkurentsiameti rahastusmudelit muutev eelnõu.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et majandusprognoos muutis suurel määral eelarveseisu, puudujääki suudetakse paremini ja kiiremini täita. Aabi sõnul võib lõpptulemusega rahul olla. Aktsiisitõus oli ette nähtud eeldusel, et kriis on selleks ajaks läbi, kuid hinnatõusu tõttu tuleb aktsiisitõus hoopis ära jätta. Üle 250 miljoni euro jääb küll riigieelarvesse laekumata, kuid see raha jääb inimeste ja ettevõtete taskusse.

Palgatõus prioriteetsetes valdkondades lepiti Aabi sõnul kokku juba kevadel, kui toonase 3% asemel sai seda tõsta 5% peale. Lisaks politseinikele, õpetajatele ja päästjatele tõusevad ka kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajate palgad ning järele aidatakse ka n-ö mahajäänud ameteid: keskkonna-, põllumajandus- ja statistikaametit. Palgatõusu täpsema suuruse arvutavad välja ministeeriumid. SKT kasvu tõttu pidi lisaraha andma teadus- ja arendustegevusele, et hoida 1% SKT-st eraldamise eesmärki.

Covid-kriisi tõttu on endiselt vajalikud suuremad kulutused meditsiinile.

Hajaasustusprogramm jätkub samuti senises mahus. Kaks maapiirkonda puudutavat Kredexi meedet on elamuasemelaenude käendamine ja teatud soodustused maapiirkondade ettevõtetele.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tuletas meelde, et järgmise aasta eelarve on selle valitsuse esimene. Riigi rahanduse seis peaks selle mõjul paranema, võrreldes kevadiste kavadega väheneb eelarve puudujääk. Struktuurne puudujääk väheneb 400 miljoni euro võtta, nominaalne puudujääk umbes 300 miljonit eurot. 5% palgatõusuks kulub sektori kohta 45 miljonit eurot. Pension kasvab 590 euroni kuus. Üksi elava pensionäri toetus kasvab 200 euroni. Teadus- ja arendustegevusse investeeritakse üle 300 miljoni euro.

Vaimse tervise toetuseks suunatakse 3 miljonit eurot, see puudutab nii lastele suunatuid teenuseid kui ka kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamist.

Eesti filmile kindlustatakse püsirahastusena 2 miljonit eurot aastas.

Riigieelarve seaduse muudatuse tulemusena muutub riigieelarve järgmisel aastal oluliselt läbipaistvamaks ja detailsemaks. Investeeringuid, mis on seni olnud eelarves ühe suure summana, esitatakse edaspidi eraldi.

Enefit Greeni kohta ütles rahandusminister, et ta allkirjastas otsuse Enefit Greeni kuni 49% osaluse võõrandamiseks ja kiitis heaks otsuse viia läbi aktsiate esmane avalik pakkumine. Märkimisperioodi algusest teatab ettevõte siis, kui kõik vajalikud ettevalmistused on tehtud. Investeering tehakse taastuvenergia võimsuste kasvatamiseks. See võimaldab jaeinvestoritel osa saada rohepöördest.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et riigieelarve tuleb kriisile kohane. Tervishoiutöötajate palgatõus tuleb vastavalt kollektiivlepingule, mis lepiti kokku juba varem. On oluline, et vaktsineerimine oleks pandeemia lõpuni kõigile tasuta kättesaadav. Kavatsetakse vähendada kulusid Covid-19 testimisele, kasutades odavamaid alternatiive.

Tervisevaldkonna alla läheb ka vaimne tervis. Vähemalt ühekordse lisakulutusena eraldatakse raha alkoholi ennetustegevuseks ja sundravi puudujäägi katteks. Kogu vaimse tervise pakett läheb maksma 6 miljonit eurot.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et niimoodi öelda ei saa. Eestis pole sundvaktsineerimist, kuid teatud valdkondades on ette nähtud, et tööandjad teevad riskianalüüsi ja võtavad kasutusele vastavad meetmed. Kui ilmneb, et vaktsineerimine on vältimatult vajalik, siis saavad hooldekodud seda oma töötajatelt nõuda. Hooldekodudes peaks vaktsineerimine olema töötamise eelduseks, kuid töötajate puuduse tõttu pole hooldekodude juhtidel alati valikut.

Jaak Aab täpsustas, et arutelude käigus on alati eriarvamusi, kuid ühtegi valitsuse otsust ei tehta hääletamise teel, vaid ainult kollektiivselt ja konsensuslikult. Pole põhjust otsida, kes mingisuguse ettepaneku algselt tegi või eriarvamuse esitas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee