Sisuturundus

Nahaarst: Eestis teeb melanoomi sagenemine muret 

Vähiliit, 22. september 2021 16:28

Foto: Envato Elements

Pärast suurt suve ja päikese käes mõnulemist on aeg vaadata kriitilise pilguga oma nahk üle. Liigsest päikese käes olemisest, solaariumi kahjulikkusest ja naha kontrollimisest räägib Medemis Clinicu dermatoloog Ene Mäestu.

Miks peaks vältima solaariumis käimist?

Paljudes riikides on solaariumis käimine alla 18-aastastele keelatud. Eestis on see kahjuks lubatud, kuigi meie nahaarstid on teinud ettepaneku see keelata. Niisugune seadus oleks väga vajalik, sest alaealised ei oska lihtsalt solaariumi ohtu hinnata. Kui noorel inimesel on võimalus kogu aeg pruun olla, siis ta kahjuks kasutab seda. Nahk saab aga liiga palju kiirgust.

Solaariumis peaks olema suur silt, et seal käimine suurendab nahavähi riski – samamoodi nagu sigaretipakil on kirjas, et riskid kopsuvähiga.

Loomulikult ei juhtu see nii kiiresti, et täna käisin solaariumis ja homme on melanoom. See võib tekkida kümne või kahekümne aasta pärast.

Millised tagajärjed on liigsel päikese käes olemisel?

Kui vaadata inimkonna ajalugu, siis on soov päevituda umbes viimase saja aasta trend. Kahjuks on pahaloomuliste kasvajate hulk selle ajaga hüppeliselt suurenenud. Loodan väga, et see mood läheb peagi üle. Näiteks Jaapanis on siiamaani au sees valge nahk ning seal on melanoomi tunduvalt vähem. Tõsi, ka seal on suhtumine selles osas läänestumas.

Eestis teeb melanoomi sagenemine muret ning diagnoos jääb tihtipeale liiga hiljaks. Eks siin on oma roll solaariumis käimisel ja sagedastel päikesereisidel. Loomulikult on hea reisida, aga kõige halvem variant on nädalaks palmi alla sõitmine. Pigem võiks minna ja nautida kohalikku elu ja kultuuri, mitte vedeleda basseini ääres. Praegu on Eestis levinud arusaam, et pruunim nahk võrdub hea tervise ja puhanud inimesega.

Ultraviolettkiirgusel on ka naha vananemist kiirendav toime, lisaks hakkavad keskealistel tekkima pigmendilaigud ning nahk ei päevitu enam ühtlaselt. Pigmendilaikude puhul tuleb näol väga hoolikalt päikesekreemi kasutada. Kui unustad ühel päikselisel päeval kreemi panna, võivad laigud tagasi tulla ja kogu ravimise vaev on olnud asjata.

Milliseid nõuandeid võiks anda oma naha kontrollimiseks?

Kui oled riskigrupis – kui sul on 100 või rohkem sünnimärki, kui lähisugulasel on olnud melanoom või kui sa käid solaariumis –, siis peaks käima korra aastas nahaarsti juures ning tegema kogu keha uuringu. See tähendab, et sind vaadatakse üle pealaest jalataldadeni.

Teine oluline asi on see, et tuleb olla tähelepanelik ning pereliikmete nahka jälgida. Päris palju satub meie juurde selliseid patsiente, kelle abikaasa oli märganud kehal midagi veidrat. Sünnimärkide puhul tuleks panna tähele nende ebakorrapärast kuju või värvust.

Oma nahka ei saa ise põhjalikult kontrollida, selleks on vaja tulla spetsialisti juurde. Nahaarst kasutab tänapäeval abivahendina dermatoskoopi, mis võimaldab hinnata selliseid struktuurimuutusi, mida palja silmaga ei näe. Tänu dermatoskoobile on nahakasvajate diagnoosimine oluliselt paranenud ning võib öelda, et see väike vidin on päästnud palju elusid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee