Kommentaar

Kaspar Näf | Šveitsi (homo)abielutemaatiline referendum ja Eesti 

Kaspar Näf, kolumnist Šveitsist, 22. september 2021 18:05

Foto: ARNO SAAR

Abielu ja referendum on kaks sõna, mis olid Eestis selle aasta alguseni tihedalt seotud mõisted. Nad on kuude kaupa Eesti ühiskonnas ja valitsuses palju kirgi keetnud. Selleteemaline referendum oli koalitsiooni suurim tüliõun. Nn. referendum ometi ei tulnud ja asja üle ei hääletatud. Seevastu oli Šveitsi valitsus oli sel kevadel sunnitud selle teema rahvahääletusele panema. Miks see nii läks?

Vastus on tegelikult väga lihtne: erinevalt Eestist on Šveitsis reeglid kindlalt paigas ja see, mida pannakse rahvahääletusele ei sõltu valitsuse tahtest ja veelgi vähem selle koosseisust. Tõsi, kui Eestis diskussioonid veel käsid, ei olnud kindel, kas Šveitsi rahvas peab Eesti rahva asemel homoabielu küsimuses hääletamiskastide juures hinnangu andma. 2020. aasta 18. detsembril kiitsid kaks Šveitsi parlamendi koda heaks tsiviilseadustiku muutmise seaduse (abielu kõikidele) koos rea muudatustega teistes seadustes. Nende hulgas on eelkõige nn. partnerlusseadus 2004. aasta 18. juunist ja viljastusmeditsiini seadus, mis võrdub Eesti kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega. Alamkojas (200 saadikut) hääletasid 136 saadikut poolt, 48 olid vastu, 9 jäid erapooletu ja ülejäänud 7 ei osalenud hääletusel. Ülemkojas (46 saadikut) vajutasid 24 jah-nuppu, 11 ütlesid seadusemuudatusele ei, 7 jäid erapooletuks ja ülejäänud 4 ei osalenud hääletusel. 

Edasi lugemiseks: