Eesti uudised

LAPSED KAHE KODU VAHEL: „Hakkasin nutma, et kas ma ei näegi isa enam kunagi...“, „Soovin, et vanemad ei läheks enam kohtusse!“ ja „Ema mees ei räägi minuga.“ 

Kadri Kuulpak, 28. september 2021 09:00

LAPS RÄÄGIB, KUI KANA PISSIB? Vanemate lahutuse üle elanud lapsed tunnevad, et neil ei olnud suhtluskorrra paikapanemises suurt sõnaõigust.

Foto: Kollaaž (Andres Putting / Ekspress Meedia, magistritöö)

„Ma soovin, et vanemad ei läheks enam kohtusse vaidlema.“ – „Ma soovin, et vanemate vahel ei oleks sõjapidamist.“ – „Ma soovin natuke rohkem tähelepanu saada.“ – „Ma soovin, et pere oleks jälle koos.“ – „Ma soovin perega ühekoos aega veeta.“ Sellised soovid on lahutatud vanematega lastel, selgub Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst*, mis uuris laste sõnaõigust kaasa rääkida, missuguseks kujuneb nende elu pärast vanemate lahku kolimist.

Mitmed uuringud on kinnitanud, et mõlema bioloogilise vanemaga koos elavate laste hinnang enda heaolule on kõrgem, kui seda on üksik- või kasuvanemaga elavatel lastel. Tuumperekonna mõiste võib aga juba ajaloo prügikasti visata. Paarisuhted muutuvad üha ebastabiilsemaks ning tahes- tahtmata puudutab see ka lapsi.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

21.04.2021
ERIOLUKORD SUHTLUSKORRAS: „Nägin oma lapsi viimati märtsis. Nad on minust võõrdunud...“
15.04.2020
Marge Monko | Kui küla pole abiks. Elatisabisüsteemist
07.11.2019
Ema: „Lahkumineku valu, viha ja pettumust ei tohi läbi laste välja elada. Nemad pole milleski süüdi!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee