Algasid uued uuringud parvlaev Estonia uppumise põhjuste väljaselgitamiseks.Foto: Robin Roots
Toimetas Keit Paju 18. september 2021 08:37

Estonia hukkunute omaste initsiatiivil asutatud SA Mare Liberumi uurimisrühm alustab laupäeval Hollandist Eemshaveni sadamast uurimislaeval RS SENTINEL ekspeditsiooni Estonia vrakile. Teekond sadamast parvlaeva hukupaigani kestab ligikaudu kaks päeva.

„Oleme uurimisreisi ette valmistanud juba kolm kuud, mistõttu oleme optimistlikult ootusärevad. Meie eesmärk on kaardistada, filmida ja skaneerida kõik Estonia laevavraki vigastused, lisaks uurida autotekki ja vraki ümbrust,“ ütleb SA Mare Liberumi juht, uurimisprojekti eestvedaja Margus Kurm. Ta tõi välja seitse küsimust, millele nad tahavad ekspeditsiooni ja hilisema analüüsi käigus vastuseid leida:

1. Mis põhjusel ja millal eraldus visiir laeva küljest?
2. Kas ramp avanes täielikult enne laeva uppumist?
3. Millised täpselt on laevakere parema parda vigastused, millal ja mis põhjusel need on tekkinud?
4. Mis põhjusel ja millal on tekkinud vigastused laeva ahtris ja autoteki vaheseintes?
5. Kas laevakeres on veel vigastusi, mida me ei tea?
6. Millised objektid on laevavraki ümbruses ja laeva uppumise arvataval teekonnal, ning milline on nende seos laeva uppumisega?
7. Kuidas täpselt täitusid laeva erinevad osad veega?

Kurmi sõnul on nad sukeldumistööde pikkuseks planeerinud umbes 10 päeva, kuid see sõltub ennekõike ilmastikutingimustest ja mereoludest. Uurimisreisil osaleb kokku 46 inimest, kellest 18 on laevameeskonna liikmed ja kuus meedia esindajat. Ülejäänud on seotud allveetööde planeerimise ja teostamisega. Laeval on erinevad sonarid, kaks allveeroboti meeskonda ja neli tuukrit koos vajaliku uurimis- ja salvestamistehnikaga. Samuti on olemas vajalik tugitehnika, nagu kraana, airlift lahtise pinnase eemaldamiseks ja erinevad mõõteseadmed

Ekspeditsioon viiakse läbi Malta lipu all sõitva laevaga RS SENTINEL, mis kuulub Saksamaa firmale RS OFFSHORE, mille juht ja omanik on Kurt Rohde. RS SENTINEL on spetsiaalselt veealusteks töödeks ja sukeldumisoperatsioonideks kohandatud laev, mis sai tänapäevase varustuse ja tehnika põhjaliku ümberehituse käigus 2010. aastal.

Uurimisprojekti käigus kogutud materjale hakkab uurima dr Andrzej Jasionowski, kelle Singapuri ettevõte SophusQuorum Pte. Ltd. on spetsialiseerunud mereõnnetuste alastele ekspertiisidele. Jasionowski on ka varem Estonia teemadega kokku puutunud, kuuludes aastatel 2005-2008 tegutsenud teaduskonsortsiumisse SSPA, mis tegi Rootsi valitsuse tellimusel Estonia kohta erinevaid uuringuid. Teaduslik analüüs peaks valmima tuleva aasta kevadeks.

SA Mare Liberumi uurimisprojekt hõlmab lisaks allveeuuringutele ja materjali teaduslikule analüüsile ka osade Estonia katastroofist pääsenud inimeste intervjueerimist. Lisaks on valminud 3D mudel Estonia vöörivisiirist, mille vigastusi on nüüd võimalik distantsilt uurida.

Sihtasutuse tegevust ja uurimisprojekti rahastatakse annetustest ja meediaõiguste müügist. Eestis on suurimaks toetajaks Postimees Grupp, kuhu kuuluvad teiste hulgas meediakanalid Postimees, Kanal 2, BNS ja Kuku raadio.

SA Mare Liberum on tänavu juulis omaste initsiatiivil asutatud sihtasutus, mille juhataja on Margus Kurm. Nõukokku kuuluvad Piret Kergandberg, Raivo Hellerma ja Carl Eric Laantee Reintamm.

Samal teemal

Kommentaarid  (24)

Häda ajab härja kaevu 19. september 2021 10:05
Kui Eesti ja Rootsi riik ei taha tõde avaldada, siis ei jäägi muud üle, kui omaste eesvedamisel erapooletu uuring korraldada. Edu selles uurimises!
Mari RE SL ÕL 15 09.21Harri Ruotsalaineni soome päästeeksperdi avaldus 18. september 2021 19:26
H.R oli 28.09.1994 oma ametipostil. Millised valed lükkab ümbere H.R. avaldus ? 1.et laevalt saadetud Mayday ei jõudnud abistajateni vene? segajate tõttu. Mayday –signaal jõudis teenistuseni kohe, aga päästeoperatsioonile saadeti neid alles kaks ja pool tundi hiljem. 2.Et sellel reisil ei olnud laevas smuugeldatud vene? sõjalist varustust. Vastupidi, sel päeval laaditi ilma tollita 7 või 8 autot laadimise lõpus , mistõttu laev väljus 15 min. hiljem kui pidi. Last pidi olema väga strateegiline, kui sellepärast ei kohkutud ka laeva koos 1000 reisijaga põhja laskmast.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS