Eesti uudised

VIDEO | Jaak Aab: panustame kaugtööle, valitsussektor võiks kasutada viiendiku võrra vähem büroopinda (21)

Toimetas Elis Kusma, 16. september 2021 11:55

Jaak Aab

Foto: Kuvatõmmis pressikonverentsilt

Valitsuse iganädalasel pressikonverentsil osalesid täna peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Valitsuse kabinetinõupidamisel arutati koroonaviiruse levikut, riigieelarvet ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringuid.

Samal teemal

Peaminister Kaja Kallas ütles, et vaktsineerimises kõhklejate veenmine on järjest keerulisemaks läinud. Kui kõrvalnähtudega seoses on hirmusid, siis vastuseid saab arstide ja meditsiinitudengite käest. Teadusnõukoda puudutas ettepanekut, et saared, kus on vaktsiiniga hõlmatus kõrge, võiks kontrollmeetmetest loobuda. Nõukoda oli ettepanekuga nõus.

Valitsus arutas üheksat päevakorrapunkti. Nende seas Eesti seisukohta Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta, mis puudutab looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse direktiivi ja teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise direktiivi mittenõuetekohane ülevõtmist ja kohaldamist. Osade etteheidetega nõustuti, osadega mitte. Seadustesse on vaja teha muudatusi, mida valmistab ette keskkonnaministeerium.

Valitsuses jätkuvad riigieelarve arutelud. Majandus on Kallase sõnul Covid-kriisile hästi vastu pidanud, muu hulgas hästi sihitud lisaeelarve tõttu. Kuid riigieelarve on jätkuvalt miinuses, puudu on ligi miljard. Päästjate, õpetajate, politseinike palgamurele püütakse leida lahendus. Samal ajal minnakse edasi riigireformiga ja juba on leitud kohti, kus riik saab teenuseid osutada efektiivsemalt. Kuid suured vaidlused on veel ees.

Arutati ka dokumentide salastamist. Kallase sõnul on oluline, et riik oleks läbipaistev, ja „ametkondlikuks kasutamiseks“ märkeid kasutatakse liiga lõdvalt.

Eelmisel nädalal eraldati raha maailmakoristuspäevale, mis toimub laupäeval.

Kinnitati ka majandusaasta koondaruanne.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et vaktsineerima veenmise raskuspunkt on koondumas sotsiaaltöötajatele. Omavalitsused on samas juba palju ära teinud, et pakkuda vaktsineerimiseks ruume ja transporti.

Aabi sõnul lisab majanduskasv ka kulusid, näiteks teadusrahastust tuleb suurendada. Sama kehtib kaitsekulude kohta, kus baassumma on 2% SKT-st. Keskmine pension tõuseb indekseerimise tulemusel aprillis 38 eurot, mis nõuab samuti lisaraha. Tervishoiutöötajatega sõlmitud kollektiivleping toob järgmisel aastal 82 miljonit eurot lisakulu. Vältimatud kulud kaasnevad ka tervishoiukriisiga. Avalik sektor sel aastal palkasid praktiliselt ei tõuse, kuid järgmisel aastal seda niimoodi hoida ei saa.

Aab tegi valitsusele riigireformiga seoses ettepaneku panustada avalikus sektoris enam kaugtööle. Suur plaan on riigimajade avamine, mis võimaldab pindade efektiivsemat kasutamist. Järgmise nelja aasta jooksul tuleks valitsussektoris büroopindasid vähendada 20%. Siseministeerium kolib ühendusministeeriumisse hiljemalt aastaks 2023, suur vanalinna hoone müüakse tõenäoliselt maha.

Justiitsminister Maris Lauri kinnitas, et ka tema haldusalas püütakse kontoripinda vähendada. Patendiamet kolib samasse hoonesse, kus praegu on konkurentsiamet ja andmekaitse inspektsioon. Muutuvad ka ametite rahastussüsteemid.

Lauri ütles ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud andmestiku kohta, et häda on selles, et AK-märge pannakse kohati väga kergekäeliselt, kuid teinekord unustatakse see hoopis lisamata. Teine probleem on, et tähtaegade möödudes unustatakse see maha võtta. Tihtipeale pole tegemist pahatahtliku ja sihiliku tegutsemisega, ollakse üleliia ettevaatlikud. Läbi tuleks vaadata kogu protsess. Märget tuleks kasutada siis, kui kirjas on toodud inimese isiklikud andmed nagu telefoninumber või aadress. Üldistele küsimustele vastamine ei saa mingil juhul olla AK-märkega. Standard salastamiseks on viis aastat, kuid iga andmestik ei vaja seda. Pikendada tohiks seda vaid väga põhjendatud kaalutlustel. Avatus on Lauri sõnul demokraatliku ühiskonna aluseks.

Mis puudutab avalikku kohtupidamist, siis eesmärk on, et see oleks avatum. Seetõttu on Lauri sõnul plaanis avalikustada kõik kohtuotsused, olenemata sellest, kas nad on jõustunud või mitte, koos vastava märkega. Kriminaalasjades on süüdistatava, süüdimõistetu ja õigeks mõistetu andmeid selgelt ehk nimeliselt näha, kuid muudes asjades on andmed anonümiseeritud, kuna üks oluline põhiõigus on pere ja eraelu puutumatus. Kui on põhjendatud soov näha, mille üle inimesed vaidlevad, siis saab esitada taotluse, ütles Lauri.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, et selle eesmärk on, et riik saaks alustada ettevalmistustegevusi meretuuleparkide hoonestuslubadele, mida panna hiljem avalikule pakkumisele. See puudutab nii meretuuleparke kui ka kalakasvandusi. Elektrienergia järgi on vajadus suur, seega tuleks parke rajada kiiresti.

Majandusministeeriumi poolt tehti ettepanek transpordiametile, et alustada ettevalmistusi suursaarte parvlaevaühenduse uueks hankeks. 2026 lõppeb olemasolev leping, kuid järgmisel sügisel tuleb teha otsus, kas riik soovib olemasolevad parvlaevad välja osta. Kui hange jätta vahetult enne aastat 2026, siis ei saa hankel osalejaid olla väga palju. Laevad peavad Aasa sõnul olema kindlasti keskkonnasõbralikud, kuid muudes punktides tuleb kokku leppida ja saarte elanikke kaasata.

Küsiti, kui suure palgatõusu võiksid päästjad saada. Kallas vastas, et võimalusi palga tõstmiseks otsitakse, riigieelarvestrateegias nähti ette 3% palgatõusu, kuid ambitsioon on suurem. Aab lisas, et siseministeeriumi haldusalas on suurim vajadus palgatõusuks just päästjatel.

Elektrihinna tõusu kohta kommenteeris Kallas, et kallis hind on kujunenud taastuvenergiallikate puuduse, Norra hüdroelektrijaamade vee puuduse ja tuulevaikse suve tõttu. Samuti on CO2 kvoodi hind 30 euro pealt tõusnud 60 euro peale. Seni oleme odavamat elektrit saanud, kuna oleme Põhjamaade elektrituru osa. Ühenduse toimima saades saame taas osa odavamast elektrist, mis on Soomes. Osad perekonnad tunnevad hinnatõusu mõju rohkem, vähekindlustatud isikud võivad saada toetust kohalikult omavalitsuselt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee