Repliik

Tarmu Tammerk | Avatult presidendiks: presidendi külge kinnitatud mikrofonist 

Tarmu Tammerk, ERRi ajakirjanduseetika nõunik, 15. september 2021 17:58

Foto: Robin Roots

Iga kõva pauk ei ole tulistamine, vaid võib hoopis olla õhupalli purunemine. Igaüks, kes kannab ajakirjaniku pandud rinnamikrofoni, ei tegele keelatud salvestamisega. ETV saade „Pealtnägija“ esitas oma 8.09 loos dokumentaalse ülevaate 48 tunnist Alar Karise presidendiks valimise teel. Meediavaatleja Allan Alaküla ilmselgelt liialdab, kui tõmbab 11.09 Õhtulehe artiklis paralleele „Pealtnägija“ loo ja Edgar Savisaare kunagise koalitsioonikõneluste salajase salvestamisega.

Alar Karis oli nõus „Pealtnägija“ saate kaudu jagama oma tegutsemist ja meeleolusid kahe päeva jooksul presidendivalimiste eel. Kui töövarjuna esinev reporter Taavi Eilat Alar Karist saadab, on Karisel enamasti mikrofon küljes. Niisugune tegutsemine on dokumentalistikas sageli tavaks. Keset sündmuste kulgu ei ole võimalik öelda stopp ja panna mikrofon külge, et asjaosalised „spontaanselt“ jätkaksid, kus nad enne mikrofoni paigaldamist pooleli jäid.

On raske pidada riigikogu liikme õnnitlusi vastvalitud presidendile eraviisiliseks toiminguks, mille avalikukstulemise pärast Allan Alaküla põhjendamatult muretseb.

Presidendikandidaat on nõus, et kannab mikrofoni ja teda saadab reporter koos operaatoriga. Ei minda tema hotellituppa ega privaatsete kohtumiste või toimingute juurde. Vestlusekatkete juures filmib tegevust operaator. Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis toimunud kohtumisel on kaamera ukse taga, samal ajal ei salvesta ning tegijad kohtumist ei jälgi. Toimetus peab kinni kokkuleppest, et koosolekuruumist mingit infot ei kasutata.

Ajakirjanikud sõlmivad oma igapäevases töös palju kokkuleppeid. Näiteks saab intervjueeritav paluda, et teatud osa intervjuust jääks vaid taustainfoks, mitte avaldamiseks. Intervjuu keskel segiläinud lauset alustatakse uuesti ja sassiläinud koht jäetakse kasutamata. Erand on saatejuhtide enda tehtud vead, mida mõnikord eraldi žanrina aastalõpuprogrammis naljasaatena näidatakse.

Lubadustest pidas Alar Karise valimsitepäevade reportaažis kinni ka „Pealtnägija“. Ajakirjanduseetika seisukohalt etteheideteks alust pole, nagu pole ka ERRile tulnud proteste presidendihääletusel osalejatelt. Jääb soovida Alar Karisele avatud suhtlusstiili uues ametis. Kuigi on selge, et ametiasju ajades ei saa president nii lähedalasuvat töövarju kasutada. Üks asi on täievoliline president, teine aga kandideerija, kes hääletusprotseduuride vahel  enda inimlikku poolt näha laseb.

Kui peljata eetrisolnud loo või salvestatud materjali hilisemat manipuleerimist pahatahtlike jõudude poolt, ei saaks ajakirjandustööd üldse teha.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee