Repliik

Eestlane Inglismaalt | Põgenikepaat tagasi või kummuli – ehk kuidas britid võitlevad ebaseadusliku migratsiooniga (3)

Irja Ahetaja, Inglismaalt, 13. september 2021 17:51

Foto: Aldo Luud

Suurbritannia välisminister Priti Patel on Prantsusmaa peale pahane ja heanaaberlikud suhted on sassis. Tal on uus pehmelt öeldes ebapraktiline ettepanek, jämedamalt väljendudes hullumeelne plaan. Nimelt tahab ta, et üle Calais’ ehk Doveri väina Prantsusmaalt saabuvad paadid ebaseaduslike põgenikega pöörataks ümber ja saadetaks tagasi Prantsusmaale või vähemalt Prantsuse vetesse. Oma kümmekond aastat on erinevad Briti välis- ja peaministrid püüdnud tegeleda immigratsiooni ohjeldamisega, aga põgenikevool on suurem kui kunagi varem.

Teadaolevatel andmetel randub Inglismaa rannikule mitusada illegaalset pagulast päevas, tänavune suvine rekord kuumal 21. augustil oli see lausa 828. Aasta pole veel läbi, kuid juba on Inglismaale jõudnud 12 000 illegaalset immigranti, võrreldes eelmise aasta 8500ga. Enamasti dokumentideta ja tavaliselt neistsamadest riikidest, kust põgenetakse kõige enam: Afganistan, Liibüa, Lõuna-Sudaan, Myanmar, Süüria, Somaalia. 

Proua Patel ähvardab Prantsusmaa lubatud 54 miljonist naelsterlingist (üle 63 miljoni euro) ilma jätta, sest Prantsuse rannavalve olevat suve jooksul takistanud vaid paarisadat väina ületajat. 

Prantslaste meelest on Priti Pateli ähvardus ülekohtune väljapressimine, seda enam, et tegelikult võtab Prantsusmaa, nagu Saksamaagi, vastu umbes kolm kuni neli korda rohkem pagulasi kui Suurbritannia. 

On teada, et mitte kõik migrandid ei põgene sõja jalust või üha sagenevate looduskatastroofide eest, paljud tahavad lihtsalt abiraha toel haljale oksale jõuda. Pealegi, Calais väin on kõigest 22 miili ehk umbes 38 kilomeetrit lai.

Tegelikult võidavad kogu protsessist kõige rohkem inimsmugeldajad ja nii irooniline kui see ka ei tundu, inimõigustega tegelevad juristid. Mitte kedagi, kes juba kohal, ei saa ju ilma kohtuotsuseta riigist välja saata. Ja Briti kohtuveskid jahvatavad eriti aeglaselt. 

Paatidega on nii, et kui neid ringi ehk tagasi keerata ei taheta, siis saab nad üsna hõlpsasti kummuli keerata. Kummipaadiga on veel kergem, torkad korra ja ongi pihtas-põhjas. Sest põgenikud, eriti need päris sõjapõgenikud on nõus pärast kõiki vintsutusi parema meelega meres hulpima, kui otsa ringi keerama. Smugeldajad õpetavad põgenikele enne niigi ohtlikku merereisi maailma kõige tihedama laevaliiklusega väinas, kuidas paati uputada (!), sest Briti vetelpäästjad on kohustatud merehädalisi aitama ning nood ükshaaval veest välja noppima. Ja nii muutub paatide ümber- ehk tagasipööramise operatsioon hoopis päästeoperatsiooniks, mis nõuab palju rohkem aega ja raha. Ainuüksi ühe asüülitaotluse menetlemiseks kulub 14 000 naelsterlingit ning tuleb meeles pidada, et iga immigrandi staatust tuleb käsitleda individuaalselt. Pateli ettepaneku vastu on ka rahvusvaheline merendusseadus, mille kohaselt on iga riigi rannavalvel kohustus merehädalisi aidata ja päästa, rääkimata 1951.aasta rahvusvahelisest pagulaste õiguste konventsioonist. Itaalia juba proovis paadipõgenikke mitte riiki lasta, kuid see kukkus neil tänu rahvusvahelisele hukkamõistule ja survele kiiresti läbi. 

Nüüd tuleb Priti Patelil oma poliitiline nahk päästa. Kümmekond aastat uusi immigratsiooniseadusi ja -ettepanekuid pole seni andnud märgatavaid tulemusi. Soojad suveilmad saavad läbi ja meri pole enam peegelsile. Kuid nemad saabuvad, iga päev, iga ilmaga. Ja ühendav tegur on, et enamik neist pursib pisut inglise keelt ja peaaegu igaühel neist on juba keegi sugulane-tuttav ees ootamas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee