PEAASI ON LIPP: Esimese asjana võõpasid Eesti keskkonnaminister Tõnis Mölder (vasakult) ning tema kolleegid Artūrs Toms Plešs Lätist ja Simonas Gentvilas Leedust valmis kolme riigi lipud.Foto: Maria Kilk
Asso Ladva 12. september 2021 16:55

Kui panna kolme riigi ministrid midagi meisterdama, siis esimese asjana tuleb valmis teha riikide lipud. Just nii talitavad Leedu, Läti ja Eesti keskkonnaministrid, kui Tartu aparaaditehases asuva paranduskeldri eestvedaja Jiři Krejč palub neil visuaalselt lahendada kolme riigi ühine suurim keskkonnamure.

Reedel Tartus kokku saanud Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarengu minister Artūrs Toms Plešs, Leedu keskkonnaminister Simonas Gentvilas ja nende Eesti kolleeg Tõnis Mölder peavad kolme riigi suurimaks ühiseks mureks Läänemere reostumist. Paranduskeldris ette antud kolast panevad ministrid ühe laua taga kokku näitliku puhastusseadme. „Kas teil värve on?“ küsib Plešs kohe, kui lauale jõuavad bambuspulgad, munarest, pesulõksud, pipetihoidjad ja tont teab veel mis kola. Krejč otsis välja värvid ja esimese asjana võõbati valmis riigilipud.

Kui algul võis eeldada, et ministritele seatakse ehk mõni praktilisem ülesanne, näiteks laualambi parandamine, siis paranduskeldri eestvedajad Krejč ja Kätlin Johanson võtsid asja globaalsemalt ning palusid seltskondadel kirja panna kolme Balti riigi ühine suurima keskkonnamure ja selle lahenduse. „Ega nad ei tead, mida ja kuidas nad tegema peavad,“ muigab Krejč enne ministrite saabumist. „Nad peavad koos probleemile lahenduse välja pakkuma ja siis selle käepärastest asjadest valmis ehitama. Me anname neile igasuguseid siin ülejäänud asju.“

Koroonaajastu eelne aeg, mil eestlased lõunanaabrite juurest mehiselt õlut kokku ostsid, tegi meele mõruks siinsetel pakendikogujatel. Lätis pandipakendisüsteemi ei ole ja sealt soetatud õllepudelid ja -purgid läksid tont teab kuhu. Järgmisest aastast hakkab Läti sarnaselt Eestiga küsima pudelite-purkide eest tasu, mille kunde saab tagasi taaratagastuses. Eesti on praegu Lätile nõuandja rollis, et lõunanaabrid oskaksid vältida neid muresid, millele 2005. aastast kehtinud pandipakendisüsteem Eestis on komistanud. Suure ühise ettevõtmisena ajavad kolm Balti riiki jäätmete ühist tähistamist, sel teemal on kambas veel Soome ja Rootsi. Kaugemaks eesmärgiks on seatud kõikjal Põhjamaades, aga miks ka mitte kogu Euroopa Liidus kehtiv jäätmete märgistussüsteem.