Repliik

Kohtutäiturid | II samba väljamakseid meie pidupäevaks nimetada on küüniline (7)

Helen Rives, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler, 9. september 2021 18:17

Foto: Julia Vakina

Robert Sarv ja Kaire Sepper nimetavad Õhtulehe arvamusloos  „Mida teha, kui kohtutäitur pensioniraha kallale kipub?“ 3. septembrit 2021 kohtutäiturite pidupäevaks. Seda põhjusel, et kõigile, kes olid esitanud 2021.aasta alguses vastavasisulise avalduse II samba lõpetamiseks, laekus  sellel päeval  pensioniosakute müügist laekunud raha. Pensioni II samba väljamaksete päeva kohtutäiturite pidupäevaks nimetada tundub äärmiselt  küüniline. Paljudele jääb mulje, et kohtutäitur kiusab, arestib põhjuse või õigusliku aluseta tema vara või pangakonto.

Kohtutäitur on isik, kes peab avalik-õiguslikku ametit ning kelle ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ja ametiteenusteks. Täitemenetluse läbiviimisel on sagedaimaks ametitoiminguks võlgniku vara arestimine täitemenetluse seadustiku alusel. Täitemenetluste alustamise avaldused  jõuavad kohtutäiturile seetõttu, et võlausaldajaga sõlmitud laenu-, krediidi-, liisingu- või muudest lepingutest tulenevaid kokkuleppeid pacta sunt servanda ei täideta ning viimaseks võimaluseks võlgnevuse sissenõudmisel jääb nõude sundtäitmisele pööramine. 

Kohtutäitur ei aresti kellegi vara, sh pangakontot ilma põhjuseta. Vara arestimise põhjuseks on reeglina võlgniku vastu esitatud nõude sundtäitmisele pööramine. Nõudeks võib olla kohtulahend, politsei- ja piirivalveameti otsus, notariaalne leping vms, mille võlgnik on jätnud vabatahtlikult  täitmata.

Peale täitemenetluse algatamist annab kohtutäitur võlgnikule võimaluse täita nõue vabatahtlikult ning kui seda ei toimu, algatatakse sundtäitmine, mille tulemuseks on  sageli ka vara, sh pangakonto arestimine. Võlgniku vara arestimine vormistatakse alati arestimise aktiga, kus määratakse arestimisjuhend aresti täitjale ja selgitatakse võlgnikule selle määramise õiguslikke aluseid. Tihti juhtub, et võlgnik ei avagi  kohtutäiturilt saabunud kirju ja teateid ning seetõttu ei jõua ka oluline ja vajalik informatsioon  võlgnikule kohale.

Robert Sarv ja Kaire Sepper viitavad oma artiklis  suuremale osale elanikkonnast, kellel on sõlmitud erinevad maksegraafikuid kas eluasemelaenu, liisingu või krediitkaardi võlgnevuste  tagastamiseks ja võimalusele, et võlausaldaja taganeb ühepoolselt kokkuleppest suurema rahasumma laekumisel kontole. Siinkohal tuleb siiski vahet teha, kas tegemist on laenulepingu ja selle alusel võlgnevuse kohase tagastamisega või laenulepingu rikkumisega ning võlausaldaja võimalusega nõuda lepingust tulenevaid kohustusi sisse läbi sundtäitmise.

Eesti vanasõna kohaselt on võlg ikka võõra oma olnud ja mõtteviis, et raha antakse võlausaldaja poolt tagastamatult, ei kehti kahjuks. Sõlmides laenulepingut eeldab võlausaldaja, et ta oma raha kokkulepitud tingimustel ja tähtaja jooksul ka tagasi saab. Seega on iga kohtutäiturile esitatud  nõude taga keegi sissenõudja ja  sissenõudmine toimub  tema  kasuks.  

Kohtutäitur täidab talle esitatud nõuet ning  võtab enda töö eest kohtutäituri tasu. Näiteks kui tsiviilnõude suurus on 2500  eurot, on kohtutäituri tasu selle sissenõudmise eest 450 eurot.

Kohtutäitur saab oma töö eest tasu vastavalt nõude täitmise edenemisele.  Kohtutäituri tasust makstakse palka kohtutäituri büroo töötajatele, tasutakse büroo rendi- ja kommunaalmaksed, riiklikud maksud jne.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda on hinnanud, et võlgnikel on II sambasse kogunenud hinnanguliselt 70 miljonit eurot, mis aga ei tähenda, et selline summa ka kohtutäituritele laekub. Täpset ülevaadet, kui palju kohtutäituritele II samba väljamaksetest läbi pangakontodele pandud arestide raha laekus, ei ole võimalik veel praegu välja tuua. Teadaolevalt ei pidanud arestitud summasid kinni mitte AS Pensionikeskus, vaid raha arestiti võlgnike pangakontolt, mille arestiga raha saamisel ei ole kohtutäituritel võimalik eristada, mis põhjusel on raha võlgniku pangakontole laekunud. Võlgniku pangakontole võib laekuda töötasu, toetus ja nüüd ka II samba väljamakse.  

Robert Sarv ja Kaire Sepper märgivad oma artiklis tegelikult õigesti – kui inimene soovib oma võlad pensionisambast laekunud rahade eest kustutada, on see tema õigus ja valik.  Tasub maksta kõik võlgnevused, et mõne aja pärast ei avastataks ennast taaskord olukorras, kus kellegi võlausaldaja peab võla kättesaamiseks kasutama sundtäitmist läbi kohtutäituri. Paraku aga juba sundtäitmisel olevate võlgade osas selline valikuvabadus puudub.  

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja visioon on kasvatada Eestist võlavaba kultuuriga ühiskond, teadvustades inimesele võlavaba elu väärtusi. Ning tegelikult võib õnnitleda neid inimesi, kes tänu II pensionisambast laekunud rahale on saanud või on teel võlavaba ühiskonna liikmeks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee