Eesti uudised

VIDEO | Tanel Kiik: kolmandate vaktsiinidooside tegemist alustatakse oktoobris (105)

Toimetas Elis Kusma, 9. september 2021 11:50
Foto: Kuvatõmmis pressikonverentsilt.

Neljapäeval toimunud valitsuse iganädalasel pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, maaeluminister Urmas Kruuse ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Arutlusele tulevad koroonaviiruse levikuga seotud küsimused, 2022. aasta riigieelarve ning muud päevakajalised teemad.

Samal teemal

Peaminister Kaja Kallas ütles, et valitsus sai täna ülevaate värskest majandusprognoosist, mis saab täna avalikuks.

Covid-kriisi teemal arutab valitsus riskimaatriksit, mida teadusnõukoda on vahepeal muutnud. Nüüd on põhiliseks kriteeriumiks, mida jälgitakse, kui palju inimesi satub haiglasse.

Olulisimad päevakorrapunktid olid doktoriõpet reformiva seaduse eelnõu ja toetuse suurendamine, mida makstakse reservväelastel õppekogunemistel kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal. Ühtlasi kehtestati tööstuskindlustuse maksemäärad aastateks 2020–2025. Toetati ka EASi ja KredExi ühendamist. Maaeluministeeriumile eraldati 1,82 miljonit eurot, et aidata Covidi tõttu raskustesse sattunud kalandussektorit. Kiideti heaks kahe toetusmeetme ellukutsumine, et parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi osutamist. 250 000 eurot eraldati maailmakoristuspäeva tarbeks.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et aprillis võeti vastu valge raamat ehk kava ühiskonnaelu korraldamiseks koroonaviiruse leviku tingimustes. Kogukonnapsühholoogi palgatoetus ja kohalikul tasandil vaimse tervise teenuse pakkumine on sellest kavast lähtuvad tegevused. On oluline, et sellised teenused oleks kergesti kättesaadavad. 72% kohalikes omavalitsustes hinnati inimeste vaimse tervise abivajadust väga kõrgeks, kahjuks napib psühholooge. Nüüd on KOVidel võimalik taotleda selleks lisaraha. Kogukonnapsühholoogide palkamiseks on plaanitud 100 000 eurot. Meede loetakse õnnestunuks, kui abi taotlevad vähemalt 20–25 kohalikku omavalitsust. 30 000 inimest võiks sellest abi saada.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rääkis, et töötuskindlustusmakse määr jääb 2,4% juurde. Järgmisel aastal kulub 48,6 miljonit eurot tööturuteenuste osutamiseks ja erinevate toetuste maksmiseks.

Covid-19 rindel on olukord vastuoluline: on maakondi, kus kõrge vaktsineerituse tase on aidanud hoida haiglate koormuse madalal, ent on ka piirkondi, kus olukord on vastupidine. Kiik arvab, et valitsus on valinud ainuõige suuna, võimaldades koolilastele kontaktõpet. Koolide lahtihoidmine tõstab nakkusriski ja võib tuua täiendavaid koldeid, ent see on seda riski väärt. Alternatiiv oleks kõikide laste või osade vanuserühmade saatmine distantsõppele, mis olnuks vastutustundetu.

Pühapäeval on tulemas vanavanematepäev. Kiik kutsub üles aitama eakaid vaktsineerima jõudmisel, kuid külla tasub minna vaid siis, kui on veendutud iseenda nakkusohutuses.

Eesmärgiks on seatud saavutada sügiseks 70% täiskasvanute hõlmatus vaktsiiniga kogu Euroopa Liidus. Praeguse tempo jätkudes jõuame 22. septembriks 67%-ni. 70% on aga vaid vahe-eesmärk, lõppeesmärk on täishõlmatus. 65,2% täiskasvanud elanikkonnast on saanud vähemalt ühe kaitsesüsti, 6-7% on haiguse läbi põdenud.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas tõhustusdooside tegemist. 20 000 – 30 000 inimese puhul eeldab tervislik seisund kolmanda doosi tegemist ja nende vaktsineerimist alustatakse lähiajal. Oktoobrist alustatakse kõrgemas nakkusriskis tervishoiutöötajate ja hooldekodude töötajate kaitsesüstimist kolmandate doosidega.

Suurem vabadus tuleb siis, kui piisavalt paljud inimesed on end vaktsineerinud või haiguse läbipõdenud. Kiige sõnul tuleb karta viirust, mitte vaktsiini.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis toetusest kalandussektorile. Kuna toitlustus- ja eksporditurg kukkusid vahepeal ära, seisab ladudes ligi 300 tonni külmutatud ahvenafileed, mis on suureks probleemiks. Koostööd tehakse ka Toidupangaga, et vältida toidu raiskamist. Osa külmutatud kalast jõuab tarbimiseks ka riiklikesse institutsioonidesse.

Küsimusele kevadel plaanitud eelarvekärbete võimaliku ärajäämise kohta vastas Kaja Kallas, et see on arutelude koht.

Aktsiisitõusu kohta ütles Kallas, et selle otsustas eelmine valitsus. Mitte midagi tehes tõusevad aktsiisid tagasi kriisieelsele tasemele, kuid asja tuleb veel arutada.

Kaitseväeorkestri koondamist kommenteerides ei teadnud Kaja Kallas öelda, kas ametisse astuv president peab seda tegema vaikuses.

Kiik vastas küsimusele, miks pole terviseamet leidnud uut kindlustuspartnerit ja millal see juhtub, et see on alles selgumisel. Probleemiks on, et teada pole, mis saab edasi terviseameti ruumidega ja kas need tuleb ümber ehitada.

Estonial hukkunute lähedaste korraldatud uurimise kohta ütles peaminister, et riik on eraldanud suure summa, et uurimist läbi viia, see saab olema pikk ja põhjalik. Samas mõistab ta, et ükski uurimine ei saa anda kõiki vastuseid, mis 1994. aastal tegelikult juhtus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee