Repliik

Ajateenistusse pääsemise eeltingimuseks on vaktsineeritus

Koroonasõda | Kaitsevägi kaotas lahingu ajateenijate lausvaktsineerimisel (20)

Arvamustoimetus, 8. september 2021 18:16

Foto: Teet Malsroos

Kui praegu on kaitseväes teemaks kõigi tööl jätkata soovivate tegevväelaste vaktsineerimine koroonaviiruse vastu, siis varem eesmärgiks olnud kõigi ajateenijate vaktsineerimist veel enne juuli lõppu polnud õnnestunud veel täita isegi augusti lõpuks.

Kaitsevägi teatas 15. juulil kindlas kõneviisis, et vaktsineerib mRNA vaktsiinidega kõik juulikutsega saabuvad mittevaktsineeritud ajateenijad koroonaviiruse vastu. Kaitseväe koduleht teatas, et peastaabi meditsiiniteenistuse staabiohvitseri major Elle Jürgensoni sõnul on seatud eesmärgiks, et kõik kutsealused oleksid vähemalt ühe vaktsiinidoosi kätte saanud hiljemalt 25. juuliks.

Samal teemal

Tegelikkus näitas siiski midagi muud, sest 9. augustil, mil kõik ajateenijad oleks pidanud juba paar nädalat tagasi esimese doosi kätte saanud, teatas Delfi, et juulis teenistust alustanud 1867 ajateenijast oli vaktsineeritud 1750, seega vaktsineerimata oli 117.

Kui aga 29. augustil raporteeriti, et vaktsiiniga on hõlmatud 95,9 protsenti juulis alustanutest, siis tähendab see, et vaktsineerimata oli tolleks hetkeks ikka veel 77 ajateenijat.

Seis on seda huvitavam, et kui tavaelus on vaktsineerimine vaba valik, siis kaitsevägi survestab vaktsineerimata ajateenijaid linnalubade piiramisega – mitte sagedamini kui üks kord kuus, kui ülejäänud võivad vähemalt teoreetiliselt igal nädalalõpul koju saada. Samas võib määratlus „mitte sagedamini kui kord kuus“ tähendada ka seda, et ei pruugita üldse välja lasta. Teabeohvitser Sander Mändoja öeldu, et „kindlasti 11 kuud järjest siin keegi olema ei pea“, viitab, et välja võib saada ka harvemini. Mis mõjuks aga veel demotiveerivamalt kui kasarmusse istuma mõistmine?

Kaitseväe infokiri viitab, et vaktsineeritud pääsevad koju juba kahe nädala pärast, samas kui Pfizeri vaktsiini on teine doos ette nähtud alles 2 kuu ning Moderna puhul 6 nädala pärast. Seega lastakse ajateenijad välja pooliku kaitsega. Kohe pärast esimest süsti koju lubamine ei välista seega nakatumisriski, mida tuuakse keeldujate kasarmurežiimile jätmise põhjenduseks.

„Et kaitseväe siht on teenistujate ja ajateenijate võimalikult suur vaktsineeritus tingimustes, kus vaktsineerimine on vabatahtlik, võib lugeda juulikutse ajateenijate rohkem kui 95% vaktsineeritust väga edukaks,“ kommenteeris Elle Jürgenson vähem kui kaks kuud hiljem esialgsete eesmärkide täitmatajäämist.

Et tegelikult oli tegemist valearvestuse ja läbikukkumisega, on näha kaitseväe ootamatust kavast võtta sügisest aega teenima vaid vaktsineeritud noored. Kuigi töökorralduslikult ilmselt õigustatud samm, on see signaalina üsna halb. Sisuliselt aitab see soovijatel ajateenistusest pääseda – kes noortest pole end vaktsineerida veel jõudnud ega kibele ajateenistusse, saab nüüd vaktsineerimata jätmisega teenistusaega kas edasi nihutada või sellest sootuks pääseda, kui vaktsineerimisnõue jääb kaitseväes püsima.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee