Eesti uudised

Mis ootab Lead vangla ukse taga... 

Eve Heinla , 25. märts 2001 23:00
HILINENUD KAHETSUS: “Ma tunnistan oma süüd. Ei suutnud öelda rahale ei,” ütles Lea Niinepuu väriseval häälel ja palus kergemat karistust.Foto: Arhiiv
Kui miljonite riisumises vangi mõistetud Lea Niinepuu otsust riigikohtusse edasi ei kaeba, sulgub 15. aprillil kolmeks ja pooleks aastaks karusnahkade, raha ja kallite autodega harjunud hellitatud daami selja taga Harku naistevangla rauduks.

“See on nagu aamen kirikus. Muud võimalust tal polegi kui meie juurde tulla,” ütleb Harku naistevangla direktor Janec Leppik. Noor vangladirektor on hea eluga harjunud daami vanglassetuleku pärast üsna mures. Talle ei meenu, et naistevanglas varem sellise taustaga daame oleks olnud.

“Nii suurt riisujat pole kindlasti olnud, ja nii korralikust keskkonnast... Valdavalt satutakse siia kas tapmise või üliraskete kehavigastuste tekitamise või siis narkootikumide pärast,” kirjeldab Leppik seltskonda, kellega Lea Niinepuu külg külje kõrval peab elama õppima.

Kui Lea Niinepuu tõepoolest kinni pannakse, siis nii see ka pole, et ärkab hommikul oma pehmes voodis, lükkab pehme siidteki pealt, peseb hambad ja sõidab naistevangla ukse taha. “See käib ikka politseijaoskonna kaudu. Ta peab ju kõigepealt kuskilt oma paberid saama, kohtuotsuse jne. Neid otse tema kätte ei anta.”

Prominente Harku vanglas pole

Harkus võtab teda vastu vanglakomisjon: sotsiaaltöötaja, psühholoog, julgeolekutöötaja, keegi administratsioonist ja arst. Tutvutakse toimikuga. Riideid ära ei võeta, jäävad need, milles tuleb.

“Isiklikke asju pole palju mõtet kaasa võtta,” õpetab Leppik. “Sularaha ei tohi sentigi olla. Mobiili ja ehteid ka mitte, isegi mitte abielusõrmust. Põhimõtteliselt ei tohi olla ühtegi sellist asja, mida saab rahaks teha. Pean silmas väärismetalli. Plastmasskõrvarõngaid vast ei keelata, kuid vaevalt Niinepuu selliseid kannab. Kosmeetikatarbed võivad olla, aga ega siin ühegi asjaga liialdada pole mõtet - tal endal võib nende pärast kaasvangidega probleeme tekkida.”

Niinepuu ei tohi kodust kaasa võtta ka telekat ega videomakki. “Varem lubasime, aga nüüd on meil telekavaatamise toad. Ka pakke ei saa enam vanglatesse juba pool aastat saata, aga meil on siin oma pood.”

Kui kõik vajalikud paberid on täidetud, võetakse asjad, mida ei tohi olla, hoiule, ja vang Niinepuule antakse voodipesu kaenlasse.

“Ilmselt hügieenitarbeid tal vaja ei lähe, ju võtab need ise kaasa. Kui pole, saab ka need. Siis näidatakse talle tuba kätte ja eks ta peab siis sisse elama.

Millisesse tuppa ta pannakse, ei tea. Oleme üsna ülerahvastatud, hetkel on Harkus 130 vangi. Meil on ka kümne inimese tube. Ega siin midagi valida pole, kõik on enam-vähem sarnased,” iseloomustab direktor Leppik.

Igasse tuppa jätkub ka inimesi, kes ei kuulu just eeskujulike vangide hulka. Raskete kuritegude - tapmiste eest - on siin enamik ja 80 protsenti vangidest on venelannad.

Õmbleb pajalappe ja lõikab pesukäsnu

Päevi võib Niinepuu sisustada näiteks spordisaalis.

“Saab koolis käia, aga temal seda vist pole vaja. Enamik teeb kella kaheksast viieni õmblus- ja pakketööd,” räägib direktor tööst, mida Harku naisvangid teevad.

Niinepuu võib hakata masinal vuristama näiteks vatitekke ja madratseid, õmmelda kokku vanglaametniku vorme või kirevaid pajalappe. Taskuraha saab teenida ka nõudepesukäsnade lõikamise ja pakkimisega.

“Kuidas ta kohaneb, ei kujuta ette,” muretseb direktor Leppik, “aga eks ta peab, see on tema enda huvides. Samamoodi jätkata nagu vabaduses ta ei saa. Ta peab end ümber häälestama.”

“Selge on see, et teised siin end tema järgi küll seadma ei hakka. Palju oleneb tema enda suhtumisest ja kui ise vinti üle ei keera, hakkab ka vangielu sujuma. Kindlasti vajab ta palju psühholoogi abi,” arvab Janec Leppik juba ette.

Kaasvangidega tüli norida ei maksa

Leppik kinnitab, et ka kaasvangide suhtumine oleneb kõik naisest endast. “Kui ta bravuuritsema hakkab, võib tal küll probleeme tulla. Prominentvange pole olemas, olenemata karistusest võetakse siin kõiki võrdselt.

Armuandmine ei tule viimasel ajal eriti kõne alla, need on väga erandlikud juhused. Isegi see, et tal on kodus kolmeaastane laps, ei mõjuta olukorda. Siin on paljudel kodus lapsed. Tal on võimalik hea käitumise puhul tingimisi vabaneda, selleks aga peab enne kaks kolmandikku karistusajast ära istuma.”

Varastas viis miljonit krooni

Tallinna linnakohus mõistis korvpallur Christopher Moore’i abikaasa Lea Niinepuu, 25, oma tööandjalt, Halensi postimüügifirmat Eestis esindavalt firmalt Küprian ligi 5 miljoni krooni riisumise eest kolmeks ja pooleks aastaks vangi. Niinepuu põhjendas riisumist sellega, et seda oli niivõrd lihtne teha, sest firma omanikud ei tundnud mingitki huvi firma töötajate tegevuse vastu ja kõik töötajad toimetasid oma äranägemise järgi. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse jõusse, otsus jõustus selle kuulutamisel 14. märtsil. Ometi ei võetud Niinepuud vahi alla otse kohtusaalis. Ühe kuu jooksul võib otsuse vaidlustada riigikohtus. Kas seda tehakse, pole veel teada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee