Eesti uudised

Mitteadvokaadi asjatundlikkuse kontrollimine kohtutele ülesandeks seadmine ei aita menetluste kiirusele kaasa ja toob

Kohtunike ühing kritiseerib riigi plaani (2)

Siim Randla, 2. september 2021 05:42

Foto: Robin Roots

Kui kohus peab hakkama eelnevalt kontrollima iga mitteadvokaadist esindaja teadmisi, asjatundlikkust ja keeleoskust, ei aita see kuidagi menetluste kiirusele kaasa, vaid toob kaasa kohtutele üksnes sellist lisatööd, millel puudub sisuline seos õigusemõistmisega, teatab Eesti Kohtunike Ühingu esimees Indrek Parrest justiitsministrile Maris Laurile.

Justiitsministeeriumi poolt on saadetud kohtutele arvamuse andmiseks kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamist puudutava seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK). Eesti Kohtunike Ühingule (EKoÜ) teadmata põhjusel ei ole VTK osas ühingult arvamust küsitud, kuid kuna VTK temaatika puudutab selgelt kohtumenetlusi ja kohtunike igapäevatööd, peab EKoÜ vajalikuks VTK osas arvamust avaldada. EKoÜ peab problemaatiliseks VTKs pakutud lahendust kohtumenetluse tagamise meetmete tõhustamises, mis paneb kohtutele olulisi lisaülesandeid lepingulise esindaja teadmiste ja oskuste kontrollimisel.

VTK-s esitatud hinnang, et muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike ja/või lühiajaline, on oletuslik ning praktikakauge. Samuti ei ole õige väide kohtusüsteemi „sisemiste ressursside“ kohta olukorras, kus kohtud on juba praegu erinevate ülesannetega ilmselgelt ülekoormatud, leiab ühing.

Samuti on selgelt vale eeldus, nagu oleks süsteemi ebapiisavate teadmiste ja/või ebapiisava keeleoskusega esindajatest puhastamine kohtute jaoks ühekordne ülesanne, märgib kohtunike ühing.

„Praktika näitab, et selliseid esindajaid tekib aja jooksul järjest juurde. Kui kohus peab hakkama eelnevalt kontrollima iga mitteadvokaadist esindaja teadmisi, asjatundlikkust ja keeleoskust, ei aita see kuidagi menetluste kiirusele kaasa. See toob kaasa kohtutele üksnes sellist lisatööd, millel puudub sisuline seos õigusemõistmisega,“ selgitab Eesti Kohtunike Ühingu esimees Indrek Parrest oma kirjas justiitsministrile.

Kui lähtuda VTK-s märgitust, et kohtus esindamisega on seni olnud probleeme üksnes 20 mitteadvokaadist esindajal, on VTKs pakutud lahendus kohtusüsteemi seisukohalt selgelt ebaproportsionaalne. EKoÜ juhib ka tähelepanu asjaolule, et kuigi kehtiva õiguse järgi ei ole esindaja menetlusest kõrvaldamine tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses vaidlustatav, on Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses selles osas mitu Eesti vastu esitatud kaebust.

Seetõttu ei ole hetkel välistatud, et juba lähitulevikus tuleb Eestil luua riigisiseselt võimalused esindaja kõrvaldamise vaidlustamiseks, mis muudab esindaja kõrvaldamise ilmselgelt keerulisemaks ja kohtute jaoks veelgi ressursimahukamaks, selgitab Parrest.

Täiendava kvalifikatsiooninõude idee väärib edasist kaalumist, kuid kutsestandardi kehtestamisel (samuti litsentseerimise korraldamisel) tuleb arvestada, et negatiivseid otsusteid peab olema võimalik ka vaidlustada. See omakorda suurendab potentsiaalselt kohtute töökoormust.

EKoÜ hinnangul võiks olla lahenduseks ka juristide ühtse kutseeksami sisseseadmine, mille läbimine annaks õiguse kohtumenetluses lepingulise esindajana tegutseda või vähemalt välisriigi diplomite tunnustamise kontrolli tõhustamine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee