Eesti uudised

VIDEO | Mari-Anne Härma: vaktsineerimata inimesel on kolm korda suurem tõenäosus nakatuda, võrreldes kaitsesüsti saanutega (197)

Toimetas Elis Kusma, 1. september 2021 12:55

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Foto: Kuvatõmmis pressikonverentsi videost

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ning politsei- ja piirivalveameti kriisistaabi juhi abi Tago Trei andsid täna pressikonverentsi, kus räägiti COVID-19 hetkeolukorrast ja vaktsineerimise seisust. Samuti selgitati, milliseid rikkumisi on piirangute kontrolliga seoses tuvastatud.

Samal teemal

Härma rääkis, et tänasest kehtib riigis uus korraldus, kus vaktsineeritud õpilased ei pea jääma koju eneseisolatsiooni. Selle asemel tehakse üle 12aastastele kaks järjestikust testimist, et nakatunud inimesed varakult isoleerida. Meetme eesmärk on võimaldada lastel takistamatult koolis käia.

Koolides nakatumine on paratamatu ja juba on aktustel toimunud esimesed nakatumised. Vaktsineerimine vähendab võimalust ise nakkust saada ja seda teistele pereliikmetele edasi anda. COVID-positiivne laps peab jääma koju isolatsiooni, kuid tema vaktsineeritud lähikontaktsed pereliikmed ei pea koju jääma. Küll peaksid nad jälgima oma tervist ja varuma koju antigeeni kiirteste, et nakatumiskahtluse korral end kiirelt testida.

Möödunud nädalal oli haigestumise juurdekasv 25,7% ja nakatumiskordaja R on 1,15. Järgmise nädala jooksul väga suurt haigestumise kasvu ei oodata, kuna seni kehtestatud piirangud peaksid mõju avaldama ja koolides haigestumine veel olulist efekti ei lisa. Möödunud nädalal lisandus umbes 2500 uut haigestunut, kellest 75% olid vaktsineerimata. Vaktsineerimata inimesel on kolm korda suurem tõenäosus nakatuda, võrreldes vaktsineeritutega, kellel on madal kuni mõõdukas nakatumisrisk. Viirus levib rohkem noorema, vaktsineerimata tööealise elanikkonna seas. Seoses mitme hoolekandeasutuse kolde lisandumisega suurenesid ka vanemate nakatunute arvud. 60–70aastaste seas iga kuues vaktsineerimata nakatunu põeb haigust nii raskelt, et vajab haiglaravi. 70–80aastaste seas iga kolmas ning 80+ vanusegrupis iga teine.

Sel suvel-sügisel on vähenenud vanemate inimeste haiglaravi vajadus ja surmade arv on kolm korda väiksem kui eelmisel aastal samade nakatumisarvude juures.

Haiglaravil on 123 patsienti, kellest suurem osa on vaktsineerimata üle 60aastased. Kõige suurem koormus on jätkuvalt Lõuna-Eesti haiglatel. Osa patsiente transporditakse sealt mujale piirkondadesse. Osaliselt on piiratud Lõuna-Eesti haiglate statsionaarse kirurgia plaaniline töö ja ravijärjekorrad on veninud pikemaks. Personalipuuduse tõttu ei saa koheselt aidata ka sealseid hoolekandeasutusi.

Kuna vaktsineerimise kaitse nakatumise vastu on langenud ja langeb veelgi, siis hoolekandeasutustes toimub tasapisi nakatumiste tõus. Väikest tõusu on märgata ka hoolekandeasutustes vaktsineeritud inimeste raskelt haigestumises. Lähiajal võib osutuda vajalikuks immuunpuudulike inimeste taasvaktsineerimine kolmandate doosidega. Vaktsiinidel on tõhus kaitse raskelt haigestumise vastu, kuid esimeste seas vaktsineeritute kaitse hakkab vähenema.

Härma tuletas meelde, et pea- ja seljavalu on COVID-19 sümptomid. Ei tasu jääda ootama raskeid hingamisraskuseid või tugevat köha, et kahtlustada koroonaviirust.

Minister Kiik rääkis, et osades Euroopa riikides on mindud juba piirangute kaotamise teed, kuna vaktsiiniga hõlmatus on piisavalt kõrge, et pandeemia enam sellisel viisil rahva tervist ei ohusta ega suurenda ülemäära haiglate koormust. See on ka Eesti eesmärk.

Valitsuse prioriteet on hariduselu avatuna hoidmine. Palju on tehtud ettevalmistusi haridusministeeriumi, kohalike omavalitsuste, koolijuhtide poolt ja muudel tasanditel, ning ühiskond tervikuna peab andma oma panuse, et lapsed saaksid käia koolis. Umbes pooli kooliõpilasi saab ka juba vaktsineerida, alla 12aastastele tagab kaitstuse ülejäänute vaktsineeritus.

Vaktsineerimistempo juures teeb viimase kahe nädala langus ministrile muret. Jagub kõiki vaktsiine peale Jansseni, mida pole tulnud terve augustikuu. Eelmisel nädalal tehti üle 16 000 esmase doosi ja üle 12 000 teise doosi. Kiik loodab, et sügisperioodil kasutatakse taas rohkem võimalust end tasuta kaitsesüstida.

Sellest nädalast algas kahenädalane pilootprojekt, mille raames helistatakse näiteks Ida-Virumaal üle 20 000 vaktsineerimata inimesele vanuses 60+, minnes nii appi perearstidele. Personaalset tervisenõu annavad jätkuvalt perearstid, ent kõnekeskused saavad tegeleda meeldetuletamisega. Keskendutakse ka haiguse läbi põdenud inimestele, kes pole end veel vaktsineerinud. Neile saadetakse teavitusi. Taaskäivitumas on ka tööandjate juures vaktsineerimine, piisab viie soovija olemasolust.

Minister ütles, et kogu elanikkonna hõlmatus on umbes 55%. Kui me suudaksime saavutada Taani taseme, saaks sarnaselt neile asuda ka ühiskonda avama. Eesmärgiks on 70% elanikkonna hõlmatus.

Tago Trei rääkis, et kooliaasta alguse puhul on politsei tänavapildis taas nähtavam. Politsei aitab COVID-19 piirangute järelevalve osas nelja teemaga. Esiteks maskide kontroll. Kontrollitud on üle 4000 avaliku siseruumi. Selle aja jooksul on vesteldud üle 4000 inimesega, kuna eiratud on maski kandmise kohustust. On jagatud maske ja palutud valitsuse korraldust täita. 80–85% inimestest seda ka teevad. Teiseks kontrollib politsei, kas ürituste korraldajad teostavad Covid-tõendite kontrolli. Enamasti seda tehakse, kuid erineval tasemel: mõnel juhul jääb tegemata isikusamasuse kontroll, mõnel juhul ei kontrollita üldse midagi. Kolmandaks jälgib politsei isolatsiooni- ja karantiinikohustuste täitmist. Tavapärase töö käigus veendub politsei isikusamasust kontrollides ka selles, kas kontrollitav peaks viibima isolatsioonis. Alates augusti algusest on tuvastatud 16 inimest, kes on ületanud piiri ja pole viibinud isolatsioonis, ja 21 inimest, kes on rikkunud karantiininõuet. Neljandaks on tegevused piiril. Politsei kontrollib, et riiki sisenevatel isikutel oleks nakkusohutust kinnitav tõend.

Eesti elanikud annavad numbril 112 ise teada erinevatest piirangute rikkumistest. Piirangute rikkumise osas menetlusi praegu alustatud pole, politsei keskendub praegu eelkõige meelde tuletamisele, et piirangutest tuleb kinni pidada. Politsei on aasta algusest tuvastanud 30 võltsitud nakkusohutust kinnitavat tõendit, enamik neist on olnud negatiivse testitulemuse võltsimised, kuid tuvastatud on ka üks immuniseerimistõendi võltsimise juhtum.

Minister Kiik kommenteeris kuuldusi, et terviselao ülessoojenenud vaktsiinilao kahju on suurem, kui seni arvatud, ja tõdes, et vaktsiinide uuesti hankimise kulu võib tulla tõepoolest suurem.

Uue koroonatüve esilekerkimise kohta ütles Härma, et praegu domineerib Eestis täielikult deltatüvi. Ametlikes kanalites uuest tüvest veel räägitud pole, kuid info peaks peagi saabuma. Kui nüüd tuleb deltatüvest kiiremini leviv uus tüvi, siis selle levikut paraku kinni hoida ei saa. Vaktsineeritud inimesed on raske haigestumise eest siiski paremini kaitstud.

Küsimusele, kas vaktsineerimata inimesed peaksid ise oma haiglaravi kinni maksma, vastas Kiik, et Eestis on solidaarne ravikindlustus, ja ta peab õigeks, et vaktsineerimine ja haiglaravi on kõikidele abivajajatele endiselt tasuta.

Härma ütleb, et kolmandate dooside tegemise osas otsust veel vastu võetud ei ole. Kiik täpsustas, et kolmandate ehk tõhustusdooside andmist alustatakse sel aastal. Ministri sõnul hakatakse tõhustusdoose süstima eelkõige eakatele, kuid riskirühmade loetelu paneb kokku immunoprofülaktika ekspertkomisjon.

Kontrollreidide kohta ütles Härma, et neid tehakse kõikides terviseameti regioonides vastavalt ohuprognoosidele ja inimestelt saabunud vihjetele.

Trei vastas küsimusele, kas karistada võivad saada ka oma Covid-tõendi edasilevitajad, et vastutusele saab võtta neid, kes kasutavad kellegi teise nakkusohutust kinnitavat tõendit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee