Eesti uudised

Rahandusministeerium on riigieelarves teinud sadade miljonite ulatuses arvestus- ja arvutusvigu

Riigikontroll: rahandusministeerium on 2020. aasta riigieelarves eksinud keskmiselt ühe miljoni euro jagu iga päeva kohta aastas (93)

Toimetas Triinu Laan, 31. august 2021 11:28
Foto: Mati Hiis

Riigikontrolli aruanne näitab, et riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõik koondsummad – tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud – on valed, sest eelnõu ette valmistanud rahandusministeerium on teinud sadade miljonite ulatuses arvestus- ja arvutusvigu. Tulude hulka on arvestatud ka seda, mis sinna ei kuulu, ning jäetud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute summade arvutamisel osa summasid arvesse võtmata.

Teisipäeval avaldatud riigikontrolli kontrolliaruanne „Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ näitab, et rahandusministeerium on esitanud eelarve tulud tegelikust suuremana ning kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute osa väiksemana. Selle tulemusel on tulude ja kulude vahe riigieelarves näidatud 365 miljoni euro võrra paremana. 2020. aasta riigieelarve seaduse järgi ületavad tulud kulusid 109 miljoni võrra, kuid kontrollimisel selgus, et planeeritud kulud olid tuludest suuremad 256 miljoni euro võrra.

Tulude eelarve on koondosas esitatud 115,87 miljoni euro võrra suuremana, kulud 249,58 miljoni võrra väiksemana, investeeringute summa 5,56 miljoni võrra väiksemana ja finantseerimistehingute eelarve 43,04 miljoni euro võrra väiksemana.

„Pean kahetsusväärselt tõdema, et rahandusministeerium on kulude ja tulude vahe arvestamisel eksinud keskmiselt ühe miljoni euro jagu iga päeva kohta aastas,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm auditi tulemusi. „See tähendab, et riigieelarve koostamise protsess rahandusministeeriumis ei taga riigikogule kinnitamiseks esitatava ja vastu võetava seaduse koondosa summade õigsust.“

Samale probleemile juhtis riigikontroll tähelepanu juba aasta tagasi, sest ka riigikogus vastu võetud 2019. aasta riigieelarve seaduse osa koondsummadest olid valed. Samuti oli toona 2019. aasta riigieelarvesse lõika-kleebi meetodil unustatud kohati 2018. aasta riigieelarve seaduse summasid, mida ei olnud korrigeeritud.

Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine ja eelarve detailsest liigendamisest on loobutud. Seetõttu on aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri peamine dokument, kust Riigikogul on võimalik otsustamiseks vajalikku infot saada. „Paraku pole seletuskirju lugedes võimalik aru saada, millele ja kui palju raha kulub,“ osutas riigikontrolör Janar Holm. „Nendes on kirjeldatud tegevusi, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks, kuid mitte nende elluviimiseks kuluvaid summasid. Lisaks puudub seletuskirjas info selle kohta, milliste projektide elluviimine sõltub välisrahast.“

Auditi käigus selgus, et 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel ei ole järgitud arusaadavuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, olulisuse ja optimaalsuse üldpõhimõtteid. Näiteks on seaduse eelnõus ja seletuskirjas käsitletud investeeringuid kolme eri summana – 407 miljonit eurot, 838 ja 866 miljonit eurot. Erinevuste sisu ega põhjuseid selgitatud ei ole. Seetõttu ei ühti 2020. aasta riigieelarve seaduses esitatud investeeringute kogumaht seletuskirja investeeringute kogumahuga. Ka kulude kogumahu andmed olid seaduses ning selle seletuskirjas erinevad, varieerudes miljardi euro ulatuses. Kulude summad jäävad vahemikku 10,7 miljardist eurost 11,7 miljardi euroni.

Põhiseaduslike institutsioonide, riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarvete summad 2020. aasta riigieelarve seaduses on korrektsed. Ning kuna seadus on väga üldisel tasemel, kontrollis Riigikontroll, kas asutused on tehingute tegemisel lähtunud neile seadustega antud eelarvest. Positiivse poole pealt selgus, et 2020. aasta eelarve riigieelarve täitmise aruanne annab siiski usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2020. aasta riigieelarve seadusega, riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega ning 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega.

Lisaks kontrolliti auditi käigus riigi raamatupidamise aastaaruande õigsust. Riigikontrolli hinnangul on riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.

Riigikontroll teeb märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel „Materiaalne põhivara“ 31.12.2020. aasta seisuga kajastatud Kaitseväe põhivara kohta väärtuses 317,5 miljonit eurot ning 31.12.2019. aasta seisuga väärtuses 251,8 miljonit eurot. Riigi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on kajastatud materiaalset põhivara vastavalt summas 9,9 miljardit ja 3,1 miljardit eurot (31.12.2019. aasta seisuga 9,7 ja 2,9 miljardit eurot), muu hulgas Kaitseväe põhivara väärtuses 317,5 miljonit eurot (31.12.2019. aasta seisuga 251,8 miljonit eurot).

Rahandusministeerium: vead on kahetsusväärsed

"Riigikontrolli poolt välja toodud vead 2019. aasta sügisel koostatud riigieelarve koondosas tuvastas rahandusministeerium eelmisel aastal ja teavitas sellest nii valitsust kui Riigikogu rahanduskomisjoni. Vead tekkisid konsolideerimiskannetes, mis ei ole lihtsasti kontrollitavad, kuid kõik valitsemisalade eelarved ja eelarvepositsiooni arvestus on siiski õiged,“ kinnitab rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.

 Kirsipuu sõnul on vead kahetsusväärsed. „Samas olime 2019. aastal esmakordselt ette valmistamas tegevuspõhist eelarvet, lõplike eelarveliste otsuste ja dokumendi vormistamise vahele jäi aega minimaalselt ja tehniline võimekus vigade automaatseks tuvastamiseks oli madal. Oleme viimaste aastate jooksul muutnud oma tööprotsesse, automatiseerinud vigade tuvastamist ja liikumas infosüsteemide funktsionaalse võimekuse suurendamise suunas, et võimalike vigade arvu minimeerida,“ selgitab kantsler.

Rahandusministeeirum nõustub auditi tulemusetega. „Kinnitame, et korrektne riigieelarve seaduse eelnõu, arusaadav riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri, tegevuspõhise eelarve sisuline kasutuselevõtt ning riigieelarve planeerimise ja täitmise põhimõtete selgus ja järgimine on meile olulised,“ sõnab Kirsipuu ja lisab, et muuhulgas on rahandusministeerium eelarve loetavuse, läbipaistvuse ja detailsuse suurendamiseks välja töötanud uue riigieelarve seaduse eelnõu, mis võimaldab juba 2022. aastaks koostada sisukama riigieelarve eelnõu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee