Juhtkiri

Juhtkiri | President või vahefiniš? (9)

Ohtuleht.ee, 29. august 2021 19:42

Kas esmaspäeval saab Eestile uus president ära valitud sõltub lõppkokkuvõttes siiski mitte niivõrd fraktsioonide poolt kokkulepitust kuivõrd iga riigikogu liikme isiklikust otsusest. Raudne parteidistsipliin oli nõukasüsteemi pärisosa ning mõjub tänapäeva Eestis tunnistusena pigem meie kuulumisest postsovetlike riikide hulka. Pealegi – kuigi hääletamine on justkui salajane, siis enamasti on tagantjärele ju tuvastatav, kes saadikuist hääletas omapäi ega arvestanud fraktsiooni ettekirjutustega ning kuidas seetõttu muutub erakonnasisene hierarhia.

Igatahes sel korral on tegu presidendivalimistega, kus kandidaatide puudusel pole olnud kampaaniaüritusi, võimalike kandidaatide nimekiri on olnud lühike, silmatorkav on poliitikutest kandidaatide nappus ning ükski parteide poolt väljapakutud nimedest pole olnud üldrahvalik kandidaat. Just debati puudumine ja vähetuntud nimed jätavad seekordsetest valimistest eliidi projekti mulje, kui poliitikud ei kasuta neidki väheseid võimalusi, andmaks erinevate üritustega valimistele rahva kaasamise hõngu. Võimalike kandidaatidega salatsemine kuni viimase hetkeni ei tekita usaldust ei poliitikute endi ega ka nende pakutud üllatuskandidaadi suhtes.

Nii on õhus küsimus, kas viie aasta pärast oleme jälle juba kolmandat korda samasuguses olukorras või vajab valimissüsteem korrastamist. Kersti Kaljulaidi presidendiks valimise järel oli kergendus segaduse üleelamisest sedavõrd suur, et tuleviku peale ei mõelnud keegi. Kui ka praegu saab riigipea senise süsteemi põhjal ära valitud, siis järelikult see töötab ega vaja ümbertegemist hoolimata Keskerakonna lubadusest algatada riigipea otsevalimise eelnõu ja EKRE samateemalisest meeleavaldusest riigikogu ees enne seekordsete presidendivalimiste esimest vooru.

Kui president valida otse rahva poolt, siis jääb mulje, et võrreldes riigikogus äravalimisega on riigipea mandaat oluliselt laiem ja kaalukam. Kuidas see aga saab kajastuma riigipea volitustes parlamentaarses riigis, kui meenutada kasvõi Lennart Meri vägikaikavedu tollase valitsusega osade ministrite ametissenimetamisel. Kuna rahva poolt valitud riigipea traditsioon taasiseseisvunud Eestis puudub, siis kas otsevalimistest eeldatav kasu kaalub üles võimu ümberjagamise turbulentside võimaliku kahju? Kui valimissüsteemi muudatustega on tõsi taga, siis uue riigipea äravalimise korral pole diskussiooni vaibumist niipea ette näha, kui Keskerakond otsevalimise eelnõu tõepoolest ka esitab.