Eesti uudised

Alar Karis „Balti keti“ meeleavaldusest: kuskil on hariduses mingid lüngad, et inimesed sellisel kujul oma arvamust väljendavad (255)

Toimetas Annika Erg, 27. august 2021 22:36

Alar Karis „Esimeses stuudios“

Foto: ERR

„Esimese stuudio“ erisaates oli külas presidendikandidaat Alar Karis, kellelt saatejuht Andres Kuusk küsis muu seas, mida ta arvab kooseluseadusest. Lisaks selgus, keda Karis peab tõeliseks eestlaseks ning mida ta arvab vaktsineerimisest ja hiljuti toimunud „Balti keti“ meeleavaldusest.

Karis rõhutas, et ta toetab võrdset kohtlemist, kuid ei vastanud otse, kas ta toetab ka abieluvõrdsust.

Samal teemal

„Ma arvan, et küsimus on pigem sõnastuses. Võrdle kohtlemine on väga oluline. Mina olen olnud abielus 44 aastat, mul on kolm last ja viis lapselast, mina olen traditsioonilise pere esindaja. Samas on minu kõrval inimesed, kes elavad koos teistmoodi. Ühiskond areneb, arusaamad arenevad ja see tähendab, et on loomulik, et me aktsepteerime seda. Kui inimesed on õnnelikus kooselus, siis tuleb seda aktsepteerida ja neid võrdselt kohelda. Nüüd, kuidas seda sõnakasutust teha, see on juba teine küsimus... Selleks peabki parlament selle seaduse tegema viisil, et see ei solvaks teisi ühiskonnakihte. Näiteks nagu mina, kes elab traditsioonilises abielus,“ seletas Karis.

„Aga kui ühes skaala otsas on kooseluseaduse tühistamine ja teises rakendusaktide läbiviimine, siis kus on teie positsioon?“ uuris Kuusk.

„Mina olen välja öelnud, et ma ei näe põhjust seda kooseluseadust tühistada,“ sõnas Karis.

Kuusk nentis, et sinna läksid tema viimased konservatiivide hääled.

„Noo... seda näitab aeg,“ märkis Karis ja tunnistas, et temas on konservatiivne osa täiesti olemas. „Mulle meeldivad traditsioonid. Eesti rahva muuseumis töötades ei saa teistmoodi olla. Keel ja kultuur on minu jaoks äärmiselt olulised.“

Õigeks eestlaseks peab ta aga inimest, kes austab Eesti põhiseadust.

Inimesi tuleb harida

Karis ütles ka, et on vaktsineeritud ning esimese süsti järel tundis ta ka kergeid kõrvalmõjusid. „Esimene kord oli küll nii, et oli natuke palavikku, aga saba ja sarved küll ei hakanud kasvama. Need on 19. ja 18. sajandi hirmud. Muidugi on iga vaktsiin ju mingi mõjuga, aga ta on kindlasti parem variant kui põdeda haigus läbi. Meil ongi täna olemas kontrollgrupp, kes ennast ei vaktsineeri, ja teadlastel on väga hea tööpõld, et vaadata, kuidas see haigus töötab nende puhul, kes on vaktsineeritud ja kes mitte,“ rääkis Karis.

„Mulle ei meeldinud, et see sündmus kaaperdati. Aga ma olen ka seda öelnud, et vaktsineerimisvastasus ja sundvaktsineerimise vastasus on kaks eri asja. Neid ei maksa segamini ajada. See, kui sa oled vastu sundvaktsineerimisele, ei tähenda seda, et oled vaktsineerimisvastane,“ rõhutas Karis.

Seda, et inimesed vaktsineerimise teemal jälle meelsust avaldasid, pidas Karis kellegi tegematajätmiseks.

„Kuskil on hariduses mingid lüngad, et inimesed sellisel kujul väljendavad oma arvamust. Kuigi ma saan aru, et siin on segu mitmetest aspektidest. Siin tulebki leida tasakaalupunkt. Jutt on rahva tervisest ja samal ajal vabadusest. Kui tasakaalupunkt nihkub, võib see vabaduse aste suurem olla,“ ütles Karis.

Selge on see, et vaktsiinivastaste lamemaalasteks nimetamine millelegi kaasa ei aita.

„Inimesi tuleb harida, sest tänapäeval inimesed harivad väga kergesti ja väga halvasti läbi guugeldamise. Kui puudub kriitiline meel hinnata sõnumeid, mis sealt tulevad, isegi teaduslikke artikleid, siis see ongi probleem. Inimesed lasevad selle endast läbi ja leiavad, et see on tema jaoks kõige sobivam. Aga see ei pruugi olla kõige õigem,“ nentis Karis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee