Löfven on juhtinud Rootsi sotsiaaldemokraate juba peaaegu kümme aastat. 2014. aastal valiti ta ka peaministriks. Valitsusjuhi ametit on ta täitnud sellest ajast saati. Tänavu 28. juunil astus ta umbusaldamise tõttu tagasi, ent jätkas ajutise peaministrina. Juulis nimetati ta aga taas täieõiguslikuks peaministriks ja tundus, et ta võtab selles ametis vastu ka järgmised valimised – seda mainis ta ka ise mitu korda. Seetõttu on teade tema tagasiastumisest üsna ootamatu.

Peaministri eelseisva tagasiastumise kohta käiva teate taga on ilmselt soov parandada sotsiaaldemokraatide võimalusi 2022. aasta septembris toimuvatel parlamendivalimistel. Sarnaselt paljudele teistele Euroopa vasaktsentristlikele erakondadele on ka Rootsi sotside populaarsus kahanenud. „Kõik saab kord läbi ja ma tahan anda oma mantlipärijale parima potentsiaalse võimaluse,“ märkis Löfven pühapäevases teadaandes. Rootsi valitsusjuht sõnas, et ta on otsust vaaginud juba pikemat aega, vahendab Aftonbladet. Teadaolevalt saabus Löfveni kavatsus mitmetele valitsusametnikele šokina – ta oli seda arutanud vaid partei kitsamas ringis.

Tema järglane peab saama enne ametisse astumist parlamendi heakskiidu. Võimalikeks kandidaatideks peetakse rahandusminister Magdalena Anderssoni, tervishoiuminister Lena Hallengreni ja siseminister Mikael Dambergi.