Poliitika

VIDEO | Alar Karis: kõik erakonnad kajastavad rahva soovi, kedagi ei saa kõrvale jätta (98)

Ohtuleht.ee, 23. august 2021 14:23

Alar Karis

Foto: Aldo Luud

Riigikogu opositsioonierakonnad kohtusiud esmaspäeval presidendikandidaat Alar Karisega, kes sai pühapäeval koalitsiooni toetuse.

Karis kohtus sotsiaaldemokraatidega kell 11. Kohtumine oli avalik ning huvilised said arutelu riigipeaks pürgiva Karisega jälgida otseülekandes.

Isamaa fraktsioon kohtub Karisega esmaspäeval kell 13.30.

Samal teemal

Eile teatasid koalitsioonierakonnad, et toetavad presidendina Alar Karist. Reformi- ja Keskerakonnal on riigikogus kokku 59 kohta, aga parlamendis presidendi äravalimiseks on vaja 68 häält. Karis vajab riigikogus kas Isamaa fraktsiooni toetust (12 häält) või sotsiaaldemokraatide ja fraktsioonitu Raimond Kaljulaidi (kokku 11 häält) toetust. Kindlasti ei leia Karis EKRE toetust, sest neil on enda presidendikandidaat Henn Põlluaas.

Kui riigikogus ei peaks Karis piisavalt toetust saama, siis valijameeste kogus on Keskerakonnal ja Reformierakonnal piisavalt hääli, et seal president ära valida.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Indrek Saar küsis Karise käest, kas ebavõrdsus on meie ühiskonnas probleem ja mida tuleks teha selle vältimiseks. Ta uurib, mida arvab Karis Eestis kehtiva maksusüsteemi muutmisest nõnda, et jõukamad maksaks rohkem. Karise hinnangul on ebavõrdsus ühiskonnas probleem ja see võib tekitada äärmuslikke vaateid nende hulgas, kes tunnevad, et nad on teistest maha jäänud. „Ma arvan, et see oluline probleem, millega peab tegelema,“ tõdeb Karis ja ütleb, et maksusüsteemi ülevaatamine on üks võimalus, kuidas majanduslikku ebavõrdsust vähendada.

Riina Sikkut küsib, kas Karis saaks presidendina ametisse nimetada ministri, kes levitab vandenõuteooriaid või eitab vaktsiinide kasu. „Või kelle suhtes on kahtlus korruptsioonis,“ uurib Sikkut. Karise sõnul peab president olema moraalne majakas. „Ma räägiks laiemalt sellel teemal. Presidendi oluline roll on suhelda peaministri ja paljude osapooltega. Ma tean, et on presidente, kes on seda ka teinud. Olen olnud presidendi mõttekojas ja akadeemilises nõukojas. Ma olen näinud lähedalt seda. Kohtumised peaministriga on olulised. Kui on näha, et on oht, et üks erakond nimetab ministrikandidaadi, kes võib-olla ei vasta teadmistega või moraalsetes küsimustes, siis on võimalik presidendil vihjata. Kas peaminister astub vastava sammu või mitte. Lõpuks ikkagi peaminister ise suhtleb erinevate erakondadega ja temal on mõju. Nii enda erakonnas kui ka teiste erakondade hulgas,“ lausub Karis.

Karis kinnitab, et tema meelest ei peaks president sekkuma päevapoliitikasse.

Raimond Kaljulaid uurib Karise käest, mida ta arvab 2019. aastal moodustatud valitsusest, kus olid Keskerakond, Isamaa ja EKRE. „Ma julgen öelda, et enamikule kodanikele oli see ootamatu ja šokeeriv. Kas see valitsus suurendas ühiskonna sidusust või põhjustas uusi pingeid? Suurendas polariseerumist. Paljude diplomaatide hinnangul see valitsus kahjustas meie välise julgeolekupoliitika huve,“ sõnab Kaljulaid.

„Keeruline küsimus. Teadlasena peaksin saama algandmeid ja võrdlusandmeid. Kui sündis valitsus, siis tekkis lõhestumine. Jah, see on fakt. See polariseerumine on meie riigis olemas. Kuidas seda aga hinnata. Äärmiselt keeruline. Presidendi ülesanne on kõik osapooled ja mõlemad ääred kutsuda kokku ja selgus saada, kuidas asjad on,“ selgitab Karis.

„Mina olen seda tüüpi inimene, kes räägib ka nende inimestega, kes võib-olla ei meeldi personaalselt ja meil pole ühist maailmavaadet. Presidendina ei käitu ma teistmoodi. Kõigil erakondadel on omad valijad. Ja kõiki erakondi on valinud inimesed, kes on valinud põhimõtetest olenevalt. Ei saa ühte erakonda välja tõsta. Kõik nad kajastavad Eesti rahva soovi,“ lausub Karis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee