Eesti uudised

1. septembrist saavad abivajajad helistada koolipsühholoogide nõuandeliinile 1226.

VIDEO | Koolide laussulgemist püütakse uuel õppeaastal vältida, vaktsineerimata õpilastele erandeid ei tehta (35)

Toimetas Laura Saks, 23. august 2021 11:58

Sel õppeaastal püütakse koolide laussulgemist vältida ja kasutatakse selleks õpilaste korduvtestimist.

Foto: Teet Malsroos

Uuel õppeaastal ei pea karantiini jääma koroonahaigega kokku puutunud õpilased, kes on vaktsineeritud ega ka alla 12aastased lapsed. Ülikoolid vaktsineerimata õpilastele eraldi hübriidõpet korraldama ei hakka.

Samal teemal

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles esmaspäeval toimunud pressikonverentsil, et pikaaegne distantsõpe on suuremal või vähemal määral tekitanud õpilastele lüngad teadmistes. Matemaatika ja eesti keele eksamitulemused olid sel aastal madalamad kui varasemalt. Samuti olid veidi madalamad gümnaasiumisisesed eksamid.

„Kõige efektiivsem viis hoida koole avatuna on koolipere vaktsineerimine. Me oleme üldhariduskoolides jõudnud vaktsineerimisega 80 protsendini,“ sõnas Kersna. Ülikoolides on see protsent 86.

Regionaalselt on vaktsineeritus ka õpilaste seas väga erinev. Näiteks on Sillamäel vaktsineeritud vaid kaheksa protsenti õpilastest, samas kui Tartus on see protsent üle 50ne.

Kersna sõnas, et kooliperet oleks lihtsam vaktsineerida, korraldatakse vaktsineerimispäevi juba enne kooli algust.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnas, et koolipere võib osaliselt distantsõppele minna laialdase viiruseleviku korral haridusasutuses.

Foto: Grete-Elisabeth Lauri

Ta toonitas, et kergekäeliselt ei saadeta kedagi distantsõppele. Inimesed, kes on vaktsineeritud, ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui puutuvad koroonahaigega kokku. Samuti ei pea jääma karantiini alla 12aastased, kui neil puuduvad haigussümptomid. Samas kui viirus hakkab koolis laialdaselt levima, siis võib koolipere osaliselt kaugõppele minna.

Vältida proovitakse aga koolide lausalist sulgemist. Selleks kasutatakse korduvtestimist kiirtestidega. Samas kui õpilane ei ole nõus testi tegema ega pole ka vaktsineeritud, tuleb jääda karantiini. Kersna lisas, et koolid võivad karantiinis olijatele tulla vastu hübriidõppega, kuid ei pea. Viimasel juhul tuleb õpilasel ise kodus või hiljem kooli naastes puudutud ajal läbi võetud teemad omandada.

Eelmine nädal otsustati valitsuses, et moodustatakse fond, et kohalikud omavalitsused saaksid taotleda klassiruumidesse CO2-andurite soetamist. Klassiruume tuleb õhutada ja vaadata üle ka ventilatsioonid, et viiruselevikut tõkestada. Edaspidi suunatakse raha koos rahandusministeeriumiga ventilatsioonisüsteemide väljaehitamiseks. Praegu on selleks ette nähtud summa 15 miljonit eurot.

Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht lausus, et vahetu kontakt õppija ja õpetaja vahel on väga oluline. Kõik distantsõpet puudutav peaks olema väga läbi mõeldud. Uibolehe sõnul teevad koolid ja hariduskeskused koostööd ülikoolide ja teadlastega. Praegu on selge sõnum, et vaktsineerimine aitab koolid hoida avatuna, lisas ta.

Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri sõnas, et ka õpetajate jaoks on oluline kontaktõpe. Õpetajate vaktsineerituse tasemega on eesrinnas Tartu – üle 86 protsendi. Silma paistab ka Ida-Virumaa, kus õpetajate vaktsineeritus oli väga madal, kuid praegu on seal vaktsineeritud juba üle 60 protsendi.

Rektorite Nõukogu esimees Mart Kalm ütles, et ülikoolid algavad kontaktõppes. Ka tema kinnitas, et avatuna hoidmine oleneb vaktsineeritusest. „Me teame, et vaktsineerimine ei anna meile täielikku kindlust, et viirusest pääseda, kuid paremat vahendit ei ole,“ sõnas ta ja lisas, et kasutusele võetakse ka muud viiruselevikut tõkestavad meetodid.

Üliõpilaskondade liit saatis kirja Rektorite Nõukogule, et nad suunaksid üliõpilasi vaktsineerima. Kalm ütles, et üliõpilased peaksid suhtlema omavahel ja kutsuma kaastudengeid vaktsineerima.

Rektorite Nõukogu esimees Mart Kalm ütles, et vaktsineerimata üliõpilastele hübriidõpet eraldi organiseerima ei hakata.

Foto: Grete-Elisabeth Lauri

Vaktsineerimata üliõpilastele ei hakka ülikoolid korraldama hübriidõpet, rääkis Kalm. Vaktsineerimata üliõpilased peavad kandma loengutes maske. Ta soovitas maske kanda ka vaktsineeritud üliõpilastel ja isegi ülikoolide personalil.

Koolipsühholoogide ühingu esinaise Karmen Maikalu sõnul näitasid uuringud, et ka lapsevanematel oli väga keeruline saada distantsõppega hakkama. Ta julgustas sellistel juhtudel võtma ühendust koolipsühholoogidega, kes mure korral aitavad. Liina Kersna sõnul tundsid viimase distantsõppe ajal vaimse tervise pinget rohkem tüdrukud ja pigem vanemate klasside õpilased.

Maikalu sõnas, et keerulisi olukordi tuleb ette kindlasti ka selle õppeaasta jooksul. „Kooli ja kodu koostöö on väga oluline,“ lisas ta. Kui nendevaheline suhe on positiivne, õpivad ka lapsed paremini. „Kõik on ju ühe eesmärgi nimel väljas,“ sõnas ta.

Maikalu sõnul on oluline vaadata, et vaktsineeritud ja vaktsineerimata õpilaste vahel ei tekiks koolikiusamist. Seda peaksid jälgima nii õpetajad kui ka lapsevanemad.

Koolipsühholoogid koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga avavad alates 1. septembrist koolipsühholoogide nõuandeliini numbriga 1226. Sinna saavad helistada kõik abivajajad koolidest.

Koolipsühholoogide ühingu esinaine Karmen Maikalu julgustas psühholoogilise abi vajajaid koolipsühholoogidega rääkima.

Foto: Grete-Elisabeth Lauri

Eesti Noorteühenduste liidu esinaine Triin Roos ütles, et kõige hullem on, kui noorel tekib olukord, kus ta ei saa suhelda oma eakaaslastega, osaleda huviringides või -liitudes. Noorel, kes saab osaleda huvitegevuses, on palju paremad võimalused eneseteostuseks, mis on väga oluline.

Roos tõi välja, et distantsõppel on kannatanud ka noored, kes on õppinud kutsekoolides video vahendusel praktilisi oskusi, näiteks saia küpsetama või autot parandama.

„Selleks, et normaalne elu jätkuks, on vaja see vaktsiin ära teha,“ ütles ta.

Eesti Noorteühenduste liidu esinaine Triin Roos ütles, et kõige hullem on, kui noor ei saa suhelda oma eakaaslastega, osaleda huviringides või -liitudes.

Foto: Grete-Elisabeth Lauri

Pressikonverentsil esinesid haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, Rektorite Nõukogu esimees Mart Kalm, Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu ning Eesti Noorteühenduste liidu esinaine Triin Roos.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee