Eesti uudised

Peaminister terviseameti külmlao skandaalist: uskumatu käkk keerati kokku, Eesti riik käitus kilplaste moel

VIDEO | Kaja Kallas: Eesti on valmis vastu võtma kuni 30 meie ja liitlastega koostööd teinud afgaani (211)

Ohtuleht.ee, 19. august 2021 11:58

Kaja Kallas

Foto: Ekraanitõmmis

Neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani.

Eesti on valmis vastu võtma kuni 30 Afganistanist evakueeritud inimest, teatas Kaja Kallas pressikonverentsi alguses. Lisaks kümnele Euroopa Liidu ja NATOga koostööd teinud afgaanile ja nende vahetule pereliikmele on Eesti valmis 2021. aastal vastu võtma veel kuni 20 Eestiga koostööd teinud ning meie välispoliitilisi huvisid ellu viinud inimest ja nende vahetut pereliiget.

Kallas rääkis, et nende inimeste hulka, keda ollakse valmis vastu võtma, kuuluvad näiteks Mondo MTÜ heaks töötanud ämmaemandate koolitajad ja tüdrukute hariduse ning naiste õiguste eest seisvad aktivistid, kelle elu võib olla ohus Afganistani jäädes.

Peaminister lisas, et olukord Afganistanis on jätkuvalt pingeline ning inimeste ohutuks evakueerimiseks ei pruugi olla enam võimalust pärast USA vägede täielikku väljaviimist. Ta lausus, et hoitakse meeles kõiki Eesti kaitseväelasi, kes Afganistanis teenisid ja kaotasid seal elu. „Nende panust ei unustata,“ ütles Kallas.

Lisaks rääkis peaminister, et haridus- ja teadusministeeriumil üle jäänud 2,6 miljonit eurot, mis oli mõeldud õpilaagriteks, kasutatakse haridusasutuste sundventilatsiooni väljaehitamise toetamiseks.

„Nagu jamadest veel vähe on, siis sel nädalal avalikustati riigisekretäri raport terviseameti külmladude kohta. Mida saan öelda, siis ikka uskumatu käkk on kokku keeratud 2017. aastal kõikidel tasanditel,“ sõnas Kallas eile tutvustatud komisjoni raporti kohta. „Võib öelda, et Eesti riik on käitunud selle maja ehitamisel kilplaste moel.“

Kallas ütles, et olulisem on vaadata tulevikku ning mida edasi teha. Ta ütles, et prokuratuur uurib, kas on alust kriminaalasja alustamiseks. Samuti vaadatakse üle, kas on võimalik esitada kahjunõuet. Ühtlasi sai sotsiaalministeerium ülesandeks, et terviseamet vaataks üle vaktsiinide ja ravimite käitlemisega seotud õigusaktid ja kvaliteedikontrolli, sest tulevikus tuleb selliseid asju vältida. Kallas ka lausus, et sotsiaalministeerium peab hindama ravimikäitlejatele seatud nõuete piisavust ning kas ravimeid ja vaktsiine peaks hoidma riik üksi või tegema seda koos erasektoriga.

Samuti ütles peaminister, et RKAS peab hindama, milline on organisatsiooni suutlikkus tagada selliste eriprojektide nagu terviseameti maja haldamine ja rajamine.

Peaminister rääkis põgusalt ka kohtumisest Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, kellega muuhulgas arutati, kuidas reageerida ja mida teha Valgevene hübriidsõjaga Leedu ja Euroopa Liidu vastu.

Pärastlõunal arutab valitsus koroonaviirusega seotud teemasid. Kallas ütles, et Covid-tõendi kontrollimist plaanitakse laiendada. Samuti tõdes, et haigestumine ja haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb, sest vaktsineerituid pole piisavalt palju.

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik, kes kandis pressikonverentsil maski, lausus, et esmaspäevast alustab sotsiaalministeeriumis tööd uus kantsler Maarjo Mändmaa, kelle senised saavutused kinnitasid tema kandidatuuri.

Samuti lausu minister, et valitsus eraldas 439 000 eurot vaktsineerimise kommunikatsioonitegevusteks.

Kiik ka lausus, et koroonaviirusega nakatumine on kasvanud 30% ning kuigi praegu on näha stabiliseerumist, ei tohiks lasta end sellest uinutada. Enne kooliaasta algust tuleks jõuda nakatumiste poolest langustrendi, kuna sügisel viibitakse rohkem aega siseruumides.

Töö- ja terviseminister avaldas ka lootust, et suurem osa ettevõtjaid on mõelnud ja teinud ettevalmistusi Covid-tõendi vastuvõtmiseks ja kontrollimiseks, kuna süsteem käivitati juba juuni lõpust. Ta ütles, et praegu on printsiip teha üritusi maksimaalselt Covid-tõendit kontrollides või kui seda ei kontrollita, siis tagada hajutatus ja kanda maske.

Kiik rääkis ka riigisekretäri juhitud uurimiskomisjoni raportist terviseameti külmladude rikke kohta. Kiik ütles, et kõige olulisem on edaspidi ära hoida selliste asjade kordumine ning üle tuleb vaadata kõik vead. Kiik polnud nõus, et vabanduseks on toodud kuum ilm, vaid süüdi on valed seadmed, ebapädevalt läbimõeldud ruumilahendus ja mittetöötavad teavitussüsteemid, mille taga on inimesed.

„Olukord on piinlik, kurvastav,“ lausus Kiik, et vastutajate ahel on väga pikk. Ta ei pea ka õigeks, et praegu positsioonis olevad inimesed võtavad vastutuse vigade eest, mis tehti aastatel 2014–2017, kui rollides olid teised inimesed.

Kaitseminister Kalle Laanet rääkis, et Eesti üksusi aitasid Afganistanis vähemalt 200 tõlki, kelle üle pidasid arvestust liitlasväed. Ministri sõnul polnud tõlgid seotud ainult eestlastega, vaid aitasid ka teiste riikide sõdureid, näiteks Ühendkuningriikide ja Saksamaa omi. „Meie moraalne kohustus on aidata neid, kes aitasid meid,“ lausus Laanet.

Siseminister Kristian Jaani rääkis lähemalt Valgevene käitumisest Läti ja Leedu piiril. Ta lausus, et kolmapäeval toimus Euroopa Liidu siseministrite erakorraline kohtumine ja oli oluline, et räägime piirikriisi teemad omavahel läbi.

Jaani ütles, et Valgevene nii-öelda taset näitavad ka videod, kuidas Valgevene piirivalvurid ületavad Leedu ehk Euroopa Liidu piire, et saata migrante Leetu. „See näitab, kuidas illegaalne immigratsioon on poliitiliselt juhitud,“ lausus Jaani, edastades Leedu siseministri infot, et Valgevene on ehitanud harjutamiseks Leedu-Valgevene piiri, et simulatsioonides läbi mängida erinevad stsenaariumid, mis võivad päriselt ette tulla.

Jaani sõnul tuli EL-i siseministritega juttu ka Afganistanist, aga pigem ülevaatlikult. Ta lausus, et loomulikult teevad rändevood muret ning praegu on suurima löögi all Iraan, Pakistan ja Türgi, kes on rände vaatenurgast võtmeriigid. Ta lausus, et tuleb arvestada rändevoogudega, mis võivad põhja poole liikudes tekkida. Siiski tõdes Jaani, et nii-öelda õnneks on olnud Eestil aega kontrollida valmisolekut Leedu ja Valgevene tõttu ning praegu pole survet meie välispiirile.

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Jaani, et Eesti ehitab aktiivselt oma piiri välja, praegu tegutsetakse kagunurgas. Ta lausus, et Eesti õigusruum on ilmselt Lätist ja Leedust parem, sest me ei pea välja kuulutama eriolukorda, et kasutada piiril sundi. „Kõige olulisem on takistada illegaalne piiriületus,“ lausus Jaani, et selleks läheb vaja partnerite abi.

Ministrite käest küsiti organisatsiooni kohta, mis ühendab õpetajaid, kes on sundvaktsineerimise vastu ja küsivad, kas nad jäävad tööst ilma. Kallas vastas, et nädal tagasi võeti vastu lapsi ja õpetajaid puudutavad juhendid ning eesmärk on hoida lapsi koolis. Vaktsineerimata koolitöötajatele on mõeldud kiirtestid, mis aasta lõpuni on neile tasuta.

Kiik vastas, et eesmärgiks on pandeemiast jagu saamine ning see jätab vale pildi, kui pöörata tähelepanu väiksele osale, kes pahandab. Töö- ja terviseminister lausus, et vaktsineerimine on jätkusuutlikum pandeemia lõpetamiseks ning keegi pole algatanud koondamisi või töölt lahti kangutamisi. Ta ka ütles, et haridusasutustel on kohustuslik teha riskianalüüs, mistõttu peavad õpetajad olema kas vaktsineeritud või tegema kiirteste. Kiik ütles, et valitsus on andnud tööandjatele selge õiguse küsida töötajatelt Covid-tõendit, täiendavaid õigusi pole plaanis anda.

Küsimuse peale, kas valitsusel on kavas esitada nõue kontrollida Covid-tõendit digitaalselt, vastas Kallas, et ei ole. Lisaküsimusele, kas visuaalsest kontrollist väheks ei jää, vastas peaminister, et enamus inimesi ei peta ning kui keegi jääbki pettusega vahele, siis see on kriminaalkorras karistatav.

Kiik lisas, et 99% eestlastest ei mõtle võltsimisele ning on lihtne valik, kas teha kaitsesüst või käia hiljem kohtus.

Ministrite käest küsiti ka kommentaari EKRE fraktsiooni juhi Henn Põlluaasa väitele, nagu Eesti on teinud afgaanide jaoks kõik ning nende vastuvõtmine riiki oleks immigratsioonikanali avamine. Kallas ütles, et aidata 30 inimest, kes on teinud eestlastega Afganistanis koostööd, pole migratsioonipumba avamine. Ta lausus, et Eesti võtab vastu ämmaemandaid, koolidirektoreid ja tüdrukute aitajaid. Kallas ka lisas, et liitlastega töötatakse koos, et pidada läbirääkimisi Afganistani naaberriikidega, hoidmaks ära rändesurvet Euroopale.

„See jääb meie hingele,“ tõi Kallas näiteks, kui mõne eestlase aitaja pereliiget, näiteks 13aastast tüdrukut, nõutakse Talibani võitlejale naiseks. „Meie moraalne kohustus on aidata neid inimesi, kes on meid aidanud.“

Laanet täiendas, et kõik vastu võetavad inimesed kontrollitakse üle, et nad ei kujutaks ohtu Eesti julgeolekule. „Me ei võta suvalist inimest vastu,“ lausus kaitseminister.

Tanel Kiik jagas kriitikat EKRE suunas, öeldes, et kui kümned tuhanded eestlased on saanud abi Lääne-Euroopast ja põhjamaadest, kui meie otsisime aktiivset kaitset Nõukogude Liidu eest. Ükski poliitik ei öelnud toona, millise massiimmigratsiooniga tegeletakse. Kiik ütles, et praegu on juttu ainult 30 inimesest ning EKRE üritab retoorikaga inimesi hirmutada. Keskerakondlane pidas seda küüniliseks ja ebasobivaks.

Ministrite käest küsiti ka, mida teha olukorras, kus osad riigid nõuavad ka koroona läbipõdenutelt kahte vaktsiinisüsti, osad aga ühte. Samuti on Eestis märgitud läbipõdenutele info vaktsineerimise kohta erinevalt – osadele, et nad on kahest süstist saanud kätte ühe, teistele, et nad on saanud ühest ühe.

Kallas ütles, et oli ise sama probleemi ees, kuna talle kui läbipõdenule märgiti ka pärast vaktsiinisüsti saamist, et ta peaks saama veel ühe süsti. Peaminister ütles, et ta juhtis sellele tähelepanu ka Euroopa Ülemkogul. Kallas sõnas, et seda teemat tuleb edasi arutada, sest tõendid peavad töötama ega tohi liikumist takistada, kui üks riik märgib inimese vaktsineerituks, teine aga ei pea teda täisvaktsineerituks.