Eesti uudised

Alar Karis andis nõusoleku saada presidendikandidaadiks (196)

Keit Paju, 18. august 2021 16:47

Alar Karis

Foto: Aldo Luud

Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis (63) andis kolmapäeva pärastlõunal erakondadele nõusoleku saada presidendikandidaadiks.

Karis kinnitab, et andis Jüri Ratasele kolmapäeval „jah“ sõna! Karis võttis mõtlemiseks ka väikese aja, kuid arvestades, et presidendivalimised on juba paari nädala pärast tundis ta, et peab otsuse langetama.

Samal teemal

Miks siis Karis ikkagi kandidaadiks otsustas saada? „Eks otsused sünnivad ikka nii, et sa konsulteerid inimestega,“ vastab ta. „Täna (kolmapäeva – K.P.) hommikul kohtusin erakondade juhtidega, uurisin, mis ootused neil presidendile on ja nad andsid kinnituse sellele, mis nad on väljendanud ajakirjanduses, et nad sooviks ikka presidendi riigikogus ära valida.“

Lisaks sellele, et erakonnajuhid rohelist tuld näitasid, tundis ka Karis ise, et on valmis selle tee ette võtma. „Eks ta lõpuks on iseenda ostus, ükskõik, mitmekümne inimesega sa vestled. Eks ta raskelt tuli, aega oli suhteliselt vähe, et ma ei tahtnud seda protsessi siin pikendada, see on niigi veninud arusaadavalt,“ nendib ta.

Karis tõdeb, et kaalutluskohti otsuse langetamisel oli mitmeid. „Seda on raske kirjeldada. Eks ma rääkisin inimestega pigem võtmes, et saada tuge oma „ei“ vastusele, sest ma ütlesin ka Jüri Ratasele alguses, et pigem ei. Aga eks tulemus on nüüd teada ja nii ta on.“

Varasemalt oli võimaliku presidendikandidaadina välja käidud ka Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere nimi, kuid temale said saatuslikuks just kohtumised fraktsioonidega, sest pärast kohtumisi andsid fraktsioonide juhid teada, et vajalikku toetust Soomere riigikogus ilmselt ei saaks.

Kas Karis usub, et leiab fraktsioonidega ühise keele? „Mina ei lähegi püüdma sinna ühis keelt leida, mul on homme hommikul kokku lepitud kohtumised fraktsiooonidega. Me pigem vestleme, et nemad saaksid aru, kes olen mina ja mis on minu mõtted Eesti arengust,“ vastab Karis. „Eks nad seal ka ju otsustavad. Hääletamine on nagunii ettearvamatu protsess. Pole mõtet hakata hääli lugema, hääli loetakse siis, kui nad on kastist välja võetud,“ leiab ta.

Kuid kui ka Karis fraktsioonide ühist teotust ei leia ning presidendikandidaadiks siiski ei saa, keda näeb ta ise järgmise riigipeana? Värskeim Emori küsitlus näitas, et rahva toetus kuulub praegusele presidendile Kersti Kaljulaidile.

„Eks kui president täna ei saa riigikogus valitud, läheb see valimiskogusse, eks sealt tulevad uued kandidaadid ja on võimalus vaadata, kes need on. Praegu ei oska seda küll ette arvata,“ vastab Karis ega soovi ühtegi konkreetset nime välja käia.

Karist kui sobivat presidendikandidaati arutati ka eelmistel, 2016. aastal toimunud presidendivalimistel.

Karis rääkis aprillis Vikerraadio eetris, kui teda juba ühe võimaliku kandidaadina oli nimetatud, et ta ise ei näe ennast presidendina ega arvanud, et ta sellesse ametisse sobiks.

„Minul on presidendile väga kõrged nõudmised ja ei näe endal neid isikuomadusi, et seda ametit pidada. Olles näinud erinevaid presidente, kohtunud kuningate ja šeikidega, ei oska mina leida, et oleksin selle ameti pidaja,“ tõdes Karis.

ERMi juhi hinnangul peaks Eesti järgmine president olema rahvaga suhtleja ja osata Eesti sisse vaadata. „Et sa ei tundu kõrgina, et oled oma, mida ka Lennart Meri ju oskas. Ta võis külapoe juures kohalikuga õlut juua,“ märkis ta.

Presidendile vajaliku omadusena nimetas Karis ka korraliku lastetuba. „Seda ei õpi: lastetuba sul kas on või seda sul ei ole. Kui presidendil on lastetuba, siis ta suudab ka orienteeruda väga erinevates oludes ja tunnetab hästi, kus võib mida öelda, kellele võib mida öelda ja kus peaks päris vait olema,“ ütles Karis.

Karis on hariduselt molekulaargeneetik ja arengubioloog. Ta on olnud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektor. Aastatel 2013–2018 töötas ta riigikontrolörina.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee